Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

KÕIK VEEL VÕIMALIK Koduabilistest ahvid, ühe varbaga inimesed ja teised tulevikuennustused aastaks 2020

Copy
Teadlased on aastakümneid tagasi teinud kummalisi ennustusi, mis võiks just 2020. aastaks täituda. Pilt on illustratiivne.
Teadlased on aastakümneid tagasi teinud kummalisi ennustusi, mis võiks just 2020. aastaks täituda. Pilt on illustratiivne. Foto: Rights Managed/Ronald Grant Archive / Mary Evan/Scanpix

Aasta 2020 pole õigupoolest hoogu veel sisse saanud, kuid juba oleme läbi elanud Kolmanda maailmasõja hirmu ja võitleme hetkel koroonaviirusega. Mida toob aga ülejäänud 2020? Kui aastakümnete taguseid tulevikuennustusi lugeda, siis võib eelseisvatel kuudel 2020-st kujuneda veelgi kummalisem aasta.

Lisaks ulmefilmides kujutletud tulevikule on ka teadlased ja haritud isikud kauges minevikus teinud ohtralt tulevikuennustusi. Siin on aga mõned veidramad ennustused, mis on tehtud just 2020. aastaks, vahendab Considerable.

1. Inimahvid puhastavad meie maju ja hoolitsevad aiatööde eest

Ajakiri The Futurist avaldas 1967. aastal artikli «Naised ja aasta 2000», milles ennustati, et: «Aastaks 2020 on võimalik aretada intelligentseid loomaliike, näiteks inimahve, kes on võimelised töötama koduabilistena. 21. sajandil on nendes majapidamistes, kus luuakapis robotit ei ole, koristamise ja aiatööde tegemiseks majas elav ahv.»

Ahv mänguauto roolis. Pilt on illustreeriv.
Ahv mänguauto roolis. Pilt on illustreeriv. Foto: Rights Managed/Mary Evans / Michael Cole Automo/Scanpix

Sama The Futuristi artikkel oli inimahvide suhtes väga optimistlik, lisades, et kõrgema väljaõppe saanud ahvid saavad töötada ka autojuhtidena. Ühtlasi pakkus artikkel välja, et «perekonnad, kes omavad treenitud inimahve autojuhtidena vähendavad autoõnnetuste riski.» 

2. Teed asendatakse pneumaatiliste torudega

1957. aastal avaldas Popular Mechanics rea ennustusi 2020. aasta kohta, sealhulgas ühe, mis väitis, et teed ja tänavad asendatakse pneumaatilistest torudest koosneva võrgustikuga.

«Peresõidukid vajavad vaid väikest kogust mobiilset jõudu, kuna need peavad jõudma ainult omaniku kodust lähedalasuva toruni. Siis saavad nad pneumaatilise jõu abil minna ükskõik millisesse sihtkohta. Pneumaatilised taskud välistavad täielikult igasuguste õnnetuste võimalikkuse.» 

3. Meil ​​kõigil on oma isiklikud helikopterid

Kuus aastat varem, 1951. aastal, kirjutas sama väljaanne (Popular Mechanics), et kõigil inimestel on tulevikus oma isiklikud helikopterid. 

«See lihtne, praktiline ja lollikindel isiklik helikopter on piisavalt suur, et kanda kahte inimest, ja piisavalt väike, et maanduda muru peal,» kirjutas Thomas E. Stimson enam kui 70 aastat tagasi. Stimson pakkus, et see vaikselt lendav spetsiifiline helikopter maksab kõigest 4462,95 eurot. 

Söögilaud. Pilt on illustreeriv.
Söögilaud. Pilt on illustreeriv. Foto: Henrik Witt/Bildhuset / Scanpix

4. Keegi ei pea enam kunagi söögilauda koristama

Kuigi ei ole täpsustatud, mis aastal see toode võiks saadaval olla, kirjutas Popular Mechanics 1951. aastal, et «nutikad» söögilauad muudavad meie elu palju lihtsamaks. «Söögilauad neelavad pärast söömise lõpetamist vaikselt nõusid ja viivad need nõudepesumasinasse, mis sorteerib prügi, puhastab nõud ära, paneb need virna ja hoiustab neid järgmise söögikorrani.»

5. Keegi ei pea enam tööd tegema

TIME avaldas 1966. aastal artikli pealkirjaga «Futuristid», kus väideti põhimõtteliselt seda, et kuna masinad teevad kõik meie heaks ära, ei pea keegi tegelikult tööd tegema.

«2000. aastaks toodetakse masinaid nii palju, et USAs on tegelikult kõik iseseisvalt rikkad,» ennustati artiklis. «Valitsusehüvitistega on isegi mittetöötavate perede aastane sissetulek umbes 30 000–40 000 dollarit.» 

Kuigi ennustus tehti USA kohta võiks eeldada, et robotid oleks kahe aastakümnega levinud ka Euroopasse, mis tähendanuks seda, et 2020. aastal ei peaks ka eurooplased tööd tegema.

6. Me kõik elame vähemalt 100-aastaseks

Aastal 1999 avaldas futurist Ray Kurzweil «The age of spiritual of machinesi» («Spirituaalsete masinate ajastu» - toim) — mitteilukirjanduslik teose sellest, kuidas tehnoloogia hakkab mõjutama 21. sajandit. 

Kurzweil arvas, et tänu tehnoloogilistele uuendustele, mis mugavdavad meie elu, on meil tooted, mis aitavad diagnoosida haigusi ja pakuvad ka sobivat ravi. Ta eeldas, et tänu sellistele tehnoloogilistele arendustele tõuseb ka inimeste keskmine eluiga ning 2020. aastaks elavad kõik inimesed üle 100-aastaseks.  

7. Inimesed näevad hästi ka totaalses pimeduses

1957. aastal teatas Popular Mechanics, et kuulmise ja nägemisega seotud probleemid on aastaks 2020 kadunud. «Leitakse võimalus edastada ajule teavet nii, et nägemise ja kuulmise kaotus ei piira inimese tegevust mitte mingil viisil. Ja normaalselt hea nägemise ja kuulmisega inimeste meeli tugevdatakse; näiteks on võimalik näha totaalses pimeduses.»

Maja järve ääres. Pilt on illustratiivne.
Maja järve ääres. Pilt on illustratiivne. Foto: Caro / Claudia Hechtenberg/ Scanpix

8. Majad lendavad ja saavad end ümber paigutada

1966. aastal märkis romaani «2001: kosmoseodüsseia» autor Arthur C. Clarke, et «2020- aastaks on majad võimelised lendama». Lisaks saab majaomanik soovi korral maja ümber paigutada, et muuta näiteks rannavaade hoopis metsavaateks. «Võib saabuda aeg, mil terved kogukonnad võivad talvel lõuna poole rännata või kolida uutele maadele, kui nad tunnevad vajadust muutuse järele.»

9. Inimestest saab ühe varbaga liik

Kuigi pole täpsustatud, mis aastaks see tulevikuennustus on tehtud, kõlab see liiga «hästi», et seda mitte mainida.

1900. aastatel tegutsenud kirurg Richard Clement Lucas pidas enamikke varbaid kasutuks ning ülearuseks. 1911. aastal Inglismaa kuninglikus kirurgide kolledžis peetud loengu ajal jagas ta oma nägemust jala tuleviku kohta: «tulevikus saavad inimestest ühe-varbalised.»

«Väikeseid varbaid kasutatakse aja jooksul üha vähem, samal ajal kui suur varvas areneb hämmastavalt,» põhjendas Lucas enam kui sada aastat tagasi ja ennustas: «inimesest võib saada ühe varbaga rass.»

Tagasi üles