Ragne Pekarev: meil ei räägita seksuaalfetišitest just väga palju

Ragne Pekarev. Filmi «Asjad, millest me ei räägi» üks osatäitjatest Foto: Pressimaterjal

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» käis külas näitleja Ragne Pekarev. Juttu oli värskelt kinolinadele jõudnud filmist «Asjad, millest me ei räägi». 

«Selles filmis oli vägev kaasa lüüa! See oli teistmoodi projekt kui tavapärased Eesti filmid. Näitlejateks olid küll eestlased, kuid produktsioon toimus Lätis. Kogu kogemus oli julgustav, valgustav ja tore! Oli tõeliselt hea koostöö,» sõnas Pekarev filmimise tausta kohta.

Film räägib erinevate paaride seksuaalfantaasiatest, mis on Eesti filmi kontekstis üsna harvaesinev teemakäsitlus. «Mina mängisin paari koos Jan Uuspõlluga. Meie tegelaskujude puhul ei olnud ainult fetišist juttu, pigem oli teemaks, kuidas paar võiks uuesti lähedaseks saada. Tegemist oli paariga, kes oli kaua koos elanud, kuid oli üksteisest lahku kasvanud. See ei olegi väga mittelevinud probleem. Paar sai suhtenõustaja juurest soovituse, et suhte elavdamiseks võiks rollimänge proovida. Uuspõllu poolt kehastatud tegelane satus aga lõksu, mis puudutas rollimängu teostamist. Talle meeldis see rollimäng kui selline nii väga, et unustas ära, mille tarbeks seda mängu üldse vaja oli,» muigas näitleja.

Pekarev tõi välja, et teiste näitlejate poolt kehastatud paaride puhul tuli ette tõsisemaid fetišite käsitlusi. «Meil ühiskonnas ei räägita fetišitest just väga palju. Need inimesed, kellel fetišid on, võivad tunda, et neil on midagi viga ja tunda selles osas üksikuna. Selle filmi käigus võib teatud vaatajatel tekkida kogemus, et nad ei ole oma mõtetega üksi ja kindlasti ei peaks tundma end kuidagi süüdi, et sul sellised soovid on,» rääkis ta.

«Antud filmi puhul pole tegemist perefilmiga, sest see on alla 14. aastastele keelatud. Samas ma ei näe selles probleemi, kas nüüd inimesed julgevad seda vaata minna. Seal ei ole midagi piinlikku, tegemist on ju ikkagi suhtekomöödiaga. Teatud klikimagnetid on selle tituleerinud küll «häbituks seksikomöödiaks», kuid see ei ole tegijatel olnud peamine eesmärk. Peamine soov on näidata toredaid inimesi naljakates ja toredates situatsioonides. Huumori ja nalja kohad seisnevad erinevate tegelaskujude soovide poole püüdlemises, mis kukuvad lihtsalt väga naljakalt välja,» tunnistas Pekarev.