Maailma meedia fookuses: BBC avaldas põhjaliku loo Setomaa muredest
1. märts 2020, 13:41
BBCs avaldatud «Eesti-Vene piir, mis on muistse rahva pooleks rebinud» räägib nii ausalt piiriala muredest, et seda tasub lugeda igal eestlaselgi.
Eestis teavad paljud setode omalaadsest keelest, usust ja kultuurist. Omanäoline Kuningriigi päev, mis igal suvel toimub, tõmbab siseturiste kui murdu.
Vahepeal tekitas kerge skandaali, kui maksuamet otsustas seto handsameistrite vastu karme meetmeid rakendada. Kas me aga näeme piiriala rahva tegelikke muresid? Rachel Dobbsi reportaaž aitab veidi silmi avada.
«See on midagi palju enamat, kui mure,» kirjeldab kogukonna juht Õie Sarv. «Justkui juured oleks läbi lõigatud.» Lapsepõlve tänastel Vene aladel veetnud naine on sarnaselt paljude teiste setodega riikide omavaheliste nääklemiste ohver.
Piir on ees
Dobbsi artikkel kirjeldab välismaisele lugejale ka setode tausta. Ugri paganluse ja Pekoga segunenud õigeusk on tallinlaselegi eksootiline, eurooplasest rääkimata. Samuti tehakse seal selgeks, kuidas iseseisvuse järel 4000 setot siia poole piiri jäi, vaid 300 aga Vene aladele.
Dobbsi rõhubki sellele, et range piir keset muistseid elualasid on põlisele setole väga raske. Euroopa Liiduga liitumine ning Venemaa viimase aja viisapoliitika on rahvale teinud raskeks isegi Pihkva oblastis asuvate haudade külastamise.
Eevi Linnamäe räägib reporterile, kuidas tema vanemad on «perele traagiliselt» suisa lahku maetud. Serga külas elav naine hoolitseb seal väikese õigeusu kabeli eest. Halvad suhted Kremli ja Eesti vahel muserdavad sellise saatusega inimesi.
Kuigi üle riigi elab ligi 10 000 seto päritolu inimest, on nende kodukülad ja kultuur väga haavatavad, võtab Dobbs mure kokku. Paljudes külades elab vähem kui 10 inimest ning need on muutumas «kummitusasulateks».
Lootust annab aga kasvav turism. Samuti on oodata, et Venemaa teeb ka Setomaa naabrala Pihkva oblasti odavate digiviisadega ligipääsetavaks. Pilootprojektina katsetatakse seda Leningradi ja Kliningradi aladel.
Vaid mõne päeva eest avaldas Guardian galerii Kihnu elust. «Euroopa viimane matriarhaat» annab samuti melanhoolse sisevaate Eesti rahvuskultuuri praegusesse seisu.