FOTOD JA VIDEOD ⟩ Näitlejanna marssis Césaritelt Polanski võidu peale välja, režissöör jättis lintšimishirmus ilmumata (3)
/nginx/o/2018/09/21/11433508t1h23df.jpg)
29. veebruar 2020, 20:42
Eile õhtul jagati Pariisis Salle Pleyeli kontserdisaalis välja Prantsusmaa filmiakadeemia aastapreemiad ehk Césarid. Prantslaste Oscariteks hüütavate auhindade tänavune jagamine möödus enneolematute skandaalide saatel, mille on põhjustanud režissöör Roman Polanski uus film «Ohvitser ja spioon».
Alates eilsest ka Eesti kinodes jooksev ajalooline draama pälvis tänavu akadeemialt 12 nominatsiooni, sealhulgas olulisimates ehk parima filmi ja parima režissööri kategooriates. Juba aastakümneid seksuaalkuritegude pärast pagenduses elanud ja õigusemõistmise eest eemale hoidva 86-aastase Polanski tunnustamine sedavõrd suurejooneliselt puudutas mitte üsnes naisõiguslasi, kes nominatsioonide väljakuulutamise järel kuni eilse õhtuni kontserdihalli ees väsimatult piketeerisid – viimaks langes lõplik piisk ka filmirahva karikasse, kes nõudsid akadeemia 21-liikmelise nõukogu tagasiastumist (kuhu kuuluvad ka välistegijad, sh Laura Dern, Whoopi Goldberg ja Steven Spielberg).
Et ühispöördumisele kirjutasid alla 400 tähtsat filmitegijat, siis nii ka läks ning vaid päev enne Césarite väljajagamist võttis akadeemia juhataja ajutise rolli ainuisikuliselt üle produtsent Margaret Ménégoz, et gala ikka peetud saaks. Ometi hääletati esitatud nominatsioonide põhjal ning see lisas õli tulle ka eile Canal+ otsesaates. Nimelt on Harvey Weinsteini süüdimõistmise valguses iseäranis palju tähelepanu saanud juhtumit nimetatud #MeToo jõudmist Prantsusmaale, mis on pannud sealse filmitööstuse naisi julgemalt ahistamise vastu häält tõstma.
Teades, mis teda galal ees ootaks, teatas Polanski paari päeva eest, et jätab vaatamata võidutõenäosusele auhindade jagamisele minemata, kuna kardab, et meeleavaldajad «lintšivad» ta ära.
«Me teame suurepäraselt, mismoodi see õhtu läheks [kui ma kohale ilmuksin]. Ma ei soovi seista silmitsi selle omakohtuga, et ebamõistlikud saaksid taaskord vastupanuta võidutseda,» sõnas Polanski oma pöördumises, keeldudes muuhulgas ka intervjuudest.
Muuhulgas Veneetsia filmifestivalil FIPRESCI auhinna võitnud ning teistelgi Prantsusmaa suurtel auhindadel Lumiere'idel (sarnane Kuldgloobustega) viies kategoorias kandideerinud Polanski film võitis kokkuvõttes kolm Cesarit: parim kohandatud käsikiri, parimad kostüümid ja (õnnetuseks) ka parim režissöör – poleks olnud seda viimast, poleks olnud ka suurt skandaali.
Kohe, kui parima režissööri auhind välja kuulutati, tõusis saalis püsti näitlejanna Adèle Haenel (kes kandideeris parima naispeaosalise Césarile 10 nominatsiooniga filmi eest «Põleva tütarlapse portree», mille lavastaja Céline Sciamma omakorda Polanskiga konkureeris), kes hüüdis «Bravo la pédophilie!» («Elagu pedofiilia!») ning marssis otsejoones saalist ja seejärel majast välja, jõudes sellega kõikide filmiväljaannete uudistesse.
Vaata videot sellest, mismoodi Haenel galalt välja kõndis:
A l'annonce du César de la Meilleure Réalisation pour Roman Polanski ("J'accuse"), Adèle Haenel quitte la salle.
— CANAL+ (@canalplus) February 28, 2020
Le meilleur des #César2020 > https://t.co/ipnVwouBeV pic.twitter.com/7xa0CTbU3H
31-aastane Adèle Haenel (kes on muuhulgas lesbiline ning oli aastaid suhtes ka eelnimetatud naisrežissööriga) on Prantsusmaal üks MeToo häälekamaid eestkõnelejaid. Läinud novembrikuus avalikustas näitleja tülgastava kogemuse oma lapsepõlvest, kus temast 24 aastat vanem, täna 55-aastane Prantsuse režissöör Christophe Ruggia teda seksuaalselt ahistas alates sellest, kui noor näitlejanna oli vaid 12-aastane (Polanski on end süüdi tunnistanud 13-aastase tüdruku vägistamises 1977. aastal – toim). Ruggia võeti jaanuaris vahi alla ning tema suhtes algatati uurimine.
Polanski võidu üle avaldasid nördimust ka gala õhtujuht, koomik Florence Foresti, kes postitas Instagrami musta pildi, mille alla kirjutas «Vastik». Juba gala laval palus Foresti saalisviibijaid nominentide ettelugemise järel mitte aplodeerida.
Feministlik kollektiiv NousToutes tegi avalduse, milles avaldas meelt, et Polanski võit oli häbiväärne, kuna sellega «sülitati näkku kõikidele pedofiilia ja teiste seksuaalvägivalla ohvritele ning laiemalt kõikidele Prantsusmaa naistele». Võidu hetkel läksid emotsioonid keema ka protestijatel, kel läks politseiga sedavõrd pingeliseks konfliktiks ning kuuldavasti tuli korrakaitsjail kasutada pipragaasi.
Prantsusmaa kultuuriminister Franck Riester kutsus veel eile päeval ehk auhindade jagamise eel üles eristama kunsti kunstnikust ning rõhutas, et film on kollektiivne looming – seega oleks vastuvõetavad mitmed auhinnad, ent parima režissööri preemia saadaks ühiskonnale väga negatiivse sõnumi.
Nagu varemgi on täheldatud, siis Euroopa n-ö vana kooli ekraanisireenid seksuaalse ahistamise probleemi ei mõista ning nii tõttasid Polanskit kaitsma nii parima naiskõrvalosa Césari võitnud Fanny Ardant kui ka Brigitte Bardot, kes postitas Twitterisse südamliku käsitsi kirjutatud postkaardi, soovides Polanskile õnne. «Õnneks on olemas Polanski, kes päästab filmikunsti keskpärasusest. Mina hindan teda tema ande, mitte eraelu pinnalt. Kahju, et ma kunagi temaga koos filmi pole teinud!»
Roman Polanski pic.twitter.com/1ZD8nWxj4k
— BRIGITTE BARDOT (@brigitte_bardot) February 27, 2020
Kuigi suurt osa Césarite kajastusest varjutab Polanski skandaal, siis tegelikult osales auhindadel veel terve hulk suurepäraseid filme ja filmitegijaid. Parima naispeaosa auhinna sai Anaïs Demoustier, parima meespeaosa Roschdy Zem.
Parimaks filmiks tunnistati «Tõele ja õiguselegi» ära teinud «Hüljatud».
Vaata kõiki võitjaid ja nominente siit.
Teledokk Polanski juhtumist, milles ohver jutustab oma loo: