Kalle Muuli terviseameti soovitusest: seda saab endale lubada Armin Karu, aga mida peaks tegema poemüüja!

Kalle Muuli Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

Eesti terviseamet soovitab koroonaviirusest puudutatud riikidest tulnutel kaheks nädalaks koju jääda - perearstidel on lubatud neile haigusleht anda. Ajakirjanik ja poliitik Kalle Muuli tõstatas aga küsimuse, kas riik on ikka oma soovitused korralikult läbi mõelnud.

Pärast täna hommikul teatavaks tulnud Eesti esimest koroonaviiruse juhtumit on tekkinud ühiskonnas diskussioon teemal, kes ja kui kauaks peaks viiruseohu tõttu koju jääma. Haridusministeerium soovitab näiteks koolidel jälgida terviseameti soovitusi seoses koroonaviiruse levikuga ning vajadusel võtta kasutusele täiendavaid ettevaatusabinõusid viiruse leviku ennetamisel.

Vanematel kes käisid puhkamas viiruse suurema levikuga paikades, soovitatakse viibida koos lastega 14 päeva kodus ja jälgida tervislikku seisundit.

Terviseamet soovitab koronaviiruse kolletest tulnud inimestel paariks nädalaks koju jääda.

«Päriselt või? Võimalik, et seda saab endale lubada Armin Karu, aga mida peaks tegema näiteks poemüüja, lasteaiakasvataja, bussijuht, politseinik, kooliõpetaja?» tõstatas Kalle Muuli seepeale Facebookis tehtud postituses küsimuse. 

Muuli arvates võivad pärast turismireisi veel kaheks nädalaks koju jäävad inimesed äärmisel juhul kaotada hoopis töö.

«Või isegi kui neil õnnestub töökoht säilitada, siis kes maksab bussijuhile palka, kui ta rooli ei keera? Tööandja peab ju puudujatele asendajad leidma ja kes hüvitab talle topeltkulu? Kas terviseamet on selle tööandjatega läbi rääkinud või valitsuselt hüvituseks raha küsinud?» küsis Muuli.

Kojujäämise soovitusega lisandub Muuli hinnangul veel rida teisigi küsimusi, alustades sellest, et kas siis ka nakkusohtliku inimese pereliikmed võiksid või peaksid koju jääma, kui ta on äsja Põhja-Itaaliast tulnud.

«Või võivad tema lapsed minna kooli ja lasteaeda nakkust levitama? Ja kui terviseametil on tõesti olemas (minu meelest praegu pole) asjalikud soovitused ning on riigi tasandil teiste ametkondadega läbi räägitud ja kokku lepitud, kuidas nakkusohtlike inimestega käituda ja kuidas töölt puudumisi erakorralisel ajal erandkorras hüvitada, siis võiks neid soovitusi meediakanalites, lennujaamades, bussijaamades ja muudes sellistes kohtades ka mitmes keeles suurelt reklaamida, mitte ainult kirbukirjas oma kodulehele riputada, kust ükski iraanlane neid leida ega lugeda ei oska,» põrutas Muuli.

Sotsiaalministeeriumil on Muuli sõnul juba mitme reklaamikampaaniaga pahandusi olnud.

« ... nüüd võiks ka mõne asjaliku ja seadusliku teha. Lühemalt: ehkki sotsiaalminister on öelnud, et Eesti on koronaviirusega võitluseks valmis, tundub mulle, et sellega on nagu valimisolekuga apteegireformiks -- sõnades on valmis, aga tegelikult ei tea keegi, mis saama hakkab,» lõpetas Muuli kiriitilise postituse. 

Ettevõtja Markel Puusep vastas aga seepeale Muulile, et see pole probleem. «Üldistan enda näitel. Kui minu ettevõttes on 33 töötajat, siis kriisipiirkonnast tulnud 1 või 2 inimest ma saadaks koju ja maksaks palka selle eest,» kirjutas Puusep. Mehe sõnul on esiteks tööjõu puudus ja teiseks võib pärast hoopis kogu kaader haigeks jääda. «Igati minu huvides käsk koju jääda ja maksan peale,» lisas Puusep.

Muuli vastas Puusepale seepeale, et paljudes kohtades muidugi pole probleem, kui paar inimest koju jääb. Aga paljudes kohtades on. «Arstil on oma vastuvõtujärjekord, mida tal ei ole ühelegi teisele arstile võimalik üle anda, kirurgil oma lõikusjärjekord, kohtunikul oma pooleliolevad ja paljude osalistega kalendrisse kokku lepitud protsessid, teleajakirjanikul oma telesaated jne,» kirjutas Muuli ja lisas, et võib tuua kümneid näiteid, kus töötaja asendamine on väga keeruline tegevus. «Ma ei ütle, et see on võimatu -- aga see kõik tuleks ametkondade ja tööandjatega läbi rääkida ja kokku leppida. Mitte lihtsalt öelda, et jääge koju -- ja ongi kõik, olemegi kriisiks valmis,» lausus Muuli.

Andres Peets: asi on hull

Andres Peets kirjutas aga Facebookis koroonaviiruse teemal: «Asi on hull. Mina plaksutaks kahe käega, kui haridusminister Reps kehtestaks koolivaheajalt saabuvatele lastele kahenädalase koduõppe perioodi ja sunniks koolid seda tinglikku karantiini järgima. Ükski meede, mis aitaks meid lähenevat ohtu ohjeldada ei ole ülepaisutatud ega liigne.».

Peetsi sõnul on naljakas lugeda terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Marti Kadai kinnitust, et siinmail haigusjuhtude ilmnemisel mingeid katantiine ei kehtestata. «Päev pärast seda avaldust hoiatas WHO asepresident, et kõik riigid peaksid valmis olema erakorraliste meetmete rakendamiseks. Läheneva pandeemiaohu ees tundub pea liiva alla pistmisena nii Kadai, lugupeetud perearsti Jolleri kui mu hea sõbra doktor Argo Lätt’i rahustavad ja ehk isegi üleolevad sõnavõtud,» kirjutas Peets. 

Ta jätkas: «Minu laste koolikaaslased (GAG) on koolivaheajal erinevates maailmanurkades laiali ( ka Põhja-Itaalias ja Kanaaride), kust saabuvad teated haiguspuhangutest. C-mon, lapsevanemad, mida me mõtleme? Kas tõesti alahindame ohtu kartes olla naerualused üldise paanika õhutamisel? Meie pere tegi otsuse jätta lapsed kaheks nädalaks koduõppele. Soovitan kõigil seda tõsiselt kaaluda. Väga tõsiselt(sic!) Palun jagage seda postitust! Laikimisest pole abi, jagage, see on vähim, mida saame hetkel teha.»