Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Põlengud ja uputused üle elanud Austraaliat tabas uus vastik nuhtlus

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Üleujutus Austraalias Queenslandis veebruaris 2020
Üleujutus Austraalias Queenslandis veebruaris 2020 Foto: BALLINA SURF/BALLINA SURF via REUTERS/Scanpix

Austraalias oli alates möödunud sügisest põud ja maastikupõlengud, millele järgnesid üleujutused, kuid nüüd tuleb seal võidelda kiiresti paljunevate prussakatega.

Queenslandi kanalisatsioonifirma Nuflow Technologies teatel on viimase aja paduvihmade ja üleujutuste tõttu jõudnud torudesse tuhandeid prussakaid, kes on hakanud nende kaudu majadesse tungima, teatab news.com.au.

Firma soovitas majaomanikel valvel olla, vee- ja kanalisatsioonitorusid ning äravooluavasid kontrollida, sest seal võivad end nii prussakad kui ka teised putukad peita.

Kui märgatakse, et prussakaid on palju, tuleks kutsuda kahjuritõrje.

Prussakas. Pilt on illustreeriv
Prussakas. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Toruekspertide sõnul lükkab üleujutusvesi prahti torustikku, olles peibutuseks prussakatelel, kes lähevad sealt toitu otsima.

Nuflow Technologies tegevjuht James Tighe selgitas, et majaomanikel tuleks torusid nüüd sagedamini kontrollida ja puhastada, et sinna sattunud praht prussakaid ligi ei meelitaks.

«Prussakaid leiavad üles torustikes need kohad, kus sisse pääseb. Need putukad suudavad end suruda ka kõige kitsamast pilust läbi. Üleujutused ja vihm on võinud torusid nõrgendada ja neisse pragusid tekitada, tuues nii kööki kui vannituppa kutsumata külalisi,» selgitas Tighe.

Ta lisas, et kui elanikud märkavad torustikus pragusid, auke või on vool takistatud, siis tuleks kutsuda spetsialistid.

Prussakas ehk harilik prussakas (Blattella germanica) on hoonetes elav prussakaliste liik.

Prussakad on varjulise eluviisiga putukad, kes väldivad päevavalgust.

Prussakate toitumine on lai, nad võivad süüa nii loomset kui taimset, aga võivad kahjustada ka näiteks paberit ja nahkesemeid.

Sõltuvalt temperatuurist võib emane prussakas elada kuni 10 kuud, isaste eluiga on tavaliselt lühem.

Täiskasvanud prussakas on kuni 16 millimeetrit pikk ja kaalub kuni 0,1 grammi. Emased ja isased on välimuselt sarnased.

Oma elu jooksul võib emane prussakas produtseerida 4–5, harvemini kuni 8 munakapslit. Juba 1–2 päeva pärast kooruvad munadest noored isendid, kellest 6–7 kestumise järel saavad valmikud. Areng munast valmikuni kestab 22 kraadi juures umbes pool aastat, kõrgematel temperatuuridel toimub märksa kiiremini.

Tagasi üles