/nginx/o/2021/05/13/13779155t1hfff5.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/26/12974192t1h46fd.jpg)
Tõsielulistest sündmustest inspireeritud põnevusfilm «Kuuba võrgustik» (Wasp Network) jutustab poliitvangide loo USA hambusse jäänud Kuuba spioonidest.
HUVITAV TEADA ⟩ Loe, kui ohtlikul tõsilool põhineb varsti kinodesse jõudev «Kuuba võrgustik»
1990ndate alguse Havanna. Kuuba piloot René González (Edgar Ramírez) varastab lennuki ja põgeneb Kuubalt, hüljates nii armastatud naise ja tütre. Ta alustab Miamis uut elu. Peagi jõuavad sinna teisedki Kuuba põgenikud ja luuakse spioonide võrgustik, mille eesmärk on Kuubal terrorirünnakuid korraldanud vägivaldsetesse Castro-vastastesse organisatsioonidesse infiltreeruda. Oliver Assayase lavastatud tõsielulises draamas astuvad üles hispaaniakeelse filmimaailma superstaarid Edgar Ramirez, Ana de Armas, Penelope Cruz, Gael García Bernal jt.
Vaata klippi filmist:
Ent milline oli filmi tegelik ja taustalugu?
Fidel Castro haaras 1959. aastal Kuubal võimu, kukutades USA toetusega diktaatori Fulgencio Batista. Saarest sai sotsialistlik riik. Washington katkestas kohe suhted Havannaga ja kehtestas oma läheduses asuvale kommunistlikule riigile ulatusliku kaubandusembargo.
/nginx/o/2020/02/26/12974207t1h8665.jpg)
Pagendatud kuubalased, kellest enamik elasid Floridas, hakkasid 1960. aastate algul Castro režiimile vastu ja korraldasid Kuuba-vastaseid rünnakuid. 2001. aastal süüdistas Kuuba valitsus neid ligi 3500 inimese surmas, kaasa arvatud 1961. aastal luhtunud Sigade lahe dessandi ohvrite omas.
USAs paiknevate vaenlastega võitlemiseks saatis Kuuba Ameerikasse hulga spioone nende ridadesse infiltreeruma. 1990. aastate algul moodustasid umbes 30 agenti Kuuba võrgustiku, hispaania keeles La Red Avispa, et anda Havannale siseinfot eri tegevuste, näiteks merelt Kuuba põgenike päästmise või kuritegelike organisatsioonidega seotud ohtlikemate ettevõtmiste kohta.
/nginx/o/2020/02/26/12974205t1h33ca.jpg)
Kuuba spioonid mängisid enamasti ülejooksikuid. Nende seas olid René González, kes lendas 1990. aasta detsembris väikelennukiga Key Westi Floridasse, ja Juan Pablo Roque, kes oli samuti piloot ja sai väljaõppe NSVL-is. Roque ujus 1992. aastal seitse tundi üle ookeani, et jõuda Kuuba lõunatipus asuvasse USA mereväebaasi Guantanamosse, mis polnud tollal veel vangilaager. Mitmed agendid hülgasid pered sõnagi lausumata, et elada ohtlikult ja üksinduses Floridas, infiltreerumaks Castro-vastastesse rühmitustesse.
Kuuba võrgustik kogus aastaid Gerardo Hernandeze ehk Manual Viramonteze juhtimise all infot. Spioonid tegid vahel ka FBI-ga koostööd, näiteks kõrvaldamaks USA-s baseeruv ja narkoäriga tegelev PUND - rahvusliku ühtsuse demokraatlik partei. Berliini müüri langemise ja NSVL-i lagunemise järel said neist agentidest viimased külma sõja sõdalased. Brasiilia kirjanik Fernando Morais kirjutas neist romaani, millel põhineb osaliselt ka Olivier Assayase film. Nende sõda oli tõeline: kui 1996. aastal oli Castro režiim vahele võtmas Concilio Cubanot, organisatsiooni, mis püüdles demokraatia poole, tulistas Kuuba sõjavägi alla kaks relvastamata väikelennukit, mida juhtisid pagendatud piloodid kavatsusega Havannasse lendlehti visata. Neil neist kaotasid elu.
/nginx/o/2020/02/26/12974206t1hb0bd.jpg)
Kuubalt pagendatute ristiisana tuntud Luis Posada Carriles vastas 1997. aasta suvel juhtunule Havanna hotellides pommirünnakutega. Hukkus üks turist ja mitmed said vigastada. Aasta hiljem selgus, et pommirünnakuid rahastas Kuuba Ameerika Rahvuslik Fond (CANF), mida juhtis eksiilis Kuuba miljonär Jorge Mas Canosa.
Kirjanik Gabriel García Márquez kohtus 1998. aasta kevadel Fidel Castro nõudmisel Valges Majas presidendi Bill Clintoniga ja andis talle üle Kuuba luure kogutud info Castro-vastaste rühmituste korraldatud terroriaktide kohta Ameerika pinnal. Kuid katse suhteid parandada jäi üürikeseks, sest CIA saatis Kuuba võrgustiku laiali. Vahistatud Kuuba agentidest viis keeldusid USA õigussüsteemiga koostööd tegemast. Kuna nad ei tunnistanud end süüdi ega võtnud lepet vastu, siis määrati neile pikad vanglakaristused mitte ainult luure, vaid ka mõrva sepitsemise eest, kuigi 1996. aastal kahe väikelennuki alla tulistamisega ei saanud neid kindlalt siduda. Süüdimõistetud mehi hakati nimetama Kuuba viisikuks ja neist said kodumaal kangelased.
René Gonzálezele määrati 15 aastat vanglakaristust, kuid ta vabanes kaks aastat varem, 2011. aastal. 2014. aastal osalesid ta kaaslased vangide vahetuses, kui USA ja Kuuba suhted hakkasid soojenema. Selle kulminatsioon oli 2016. aastal president Barack Obama ajalooline külastus Havannasse. Donald Trumpi ametisse valimine aasta hiljem tähendas aga konflikti taaspuhkemist.
*Allikas: ACME Film Eesti
Apollo Kinodes alates 6. märtsist 2020.