Kanada arstiteadlased uurisid psüühiliste probleemide ja krooniliste valude käes kannatavate inimeste narkotarbimist, eelkõige hallutsinogeeni LSDd ehk lüsergiinhappe dietüülamiidi tarbimist ja seda, mis saab, kui narkootilist ainet võtta üledoos.
Mis juhtus 46-aastase naisega, kes tõmbas ninna 550-kordse koguse LSDd? (1)
Nad avaldasid oma uurimuse, milles käsitletakse kolme LSD üledoosi juhtumit meditsiiniväljaandes Journal of Studies on Alcohol and Drugs, teatab mtvuutiset.fi.
Esimeses juhtumis võttis LSD üledoosi 46-aastane naine, kellel oli migreen ja selgitamatud valud kehas. Naine kasutas varem valuvaigistajana morfiini, kuid siis tõmbas ninna 550 korda tavapärasest suurema koguse LS-d.
Naine arvas, et ninna tõmmatud aine oli kokaiin ja seda oli 55 milligrammi.
Veerand tundi pärast aine võtmist hakkas naisel halb ja ta helistas sõbrale. Järgneva 12 tunni jooksul LSD üledoosi võtnud naine oksendas, ta pea käis ringi, ta ei tundnud oma käsi ja jalgu, ta istus toolil, silmad lahti, kinni või pahupidi pöördunud ning ütles seosetuid sõnu. Naise suust tuli vahtu, nagu ta oleks marutõbine. Tal puudus oma keha ja mõistuse üle kontroll.
Järk-järgult sümptomid taandusid ja ta tal hakkas parem. Lõpuks oli ta suuteline teda vaatama tulnud sõbraga normaalselt rääkima. Ta sai hiljem teada, et ta ei võtnud kokaiini, vaid LSDd.
Üledoosist taastununa naisel kroonilised valud mõneks ajaks kadusid ja ta jätkas LSD võtmist, kuna see aitas tal valusid kontrolli all hoida. Ta loobus morfiinist.
Naine koges, et LSD tarbimine valude leevendamiseks ei olnud ainult lust ja lillepidu, vaid sellega kaasnesid kõrvalnähud. Kui ta lõpetas morfiini kasutamise ja tegi LSD tarbimises vahe, siis tekkisid tal depressioon, oksendamine, külmavärinad, peavalu ja sotsiaalsest elust tagasitõmbumine. Ta nägi kummalisi nägemusi.
Teises arstiteadlaste kirjeldatud juhtumis võttis 15-aastane tüdruk peol kümnekordse koguse vedelat LSDd.
Sel tüdrukul oli diagnoositud depressioon, bipolaarne käitumishäire ja paranoia ning ta oli raviks kasutanud kanepit ja mitut psühhedeelikumi, kuid mitte LSDd.
Pärast LSD üledoosi muutus tüdruku käitumine ettearvamatuks ja tal tekkis haigushoog.
Ta heitis põrandale ja tõmbus looteasendisse, käed rusikas. Tüdruku kummalist käitumist näinud kaaslased kutsusid talle kiirabi.
Kui teismeline oli üledoosist toibunud, panid arstid ja pereliikmed tähele midagi kummalist. Tüdruku vaimise tervise probleemid olid nagu käega pühitud. Ta elas järgnevad 13 aastat õnnelikku haigustevaba elu, kuid kui ta 28-aastasena sünnitas lapse, tekkis tal sünnitusjärgne depressioon. Seda ta enam LSDga ei ravinud, vaid ostsis ohutumaid viise nagu rääkimis- ja muusikateraapia.
Kolmas teadlaste uuritud LSD üledoosi juhtum leidis aset isikuga, kes oli 15-aastase tüdrukuga samal peol.
Tegemist oli varem psühhedeelikume kasutanud 26-aastase naisega, kes ei teadnud, et on rase. Ta võttis peol viis korda tavapärasest suurema vedela LSD koguse.
Naine kaotas enda üle kontrolli ja ta ei saanud aru, mis temaga toimus.
Hiljem ta sai rasedusest teada ja ta arvas, et vigastas psühhdeelikumi LSD võtmisega last. Arstide üllatuseks sündis täiesti terve laps, kes on nüüd juba 18-aastane.
Kanada arstiteadlaste sõnul on need kolm juhtumit õnneliku lõpuga, kuid on palju neid, mis on lõppenud traagiliselt.
LSD tarbimine võib tuua kaasa mina kaotamise, reaalsusest irdumise, paanika, masenduse ja kõige kartmise.
Kui inimesel on varasemast vaimse tervise probleeme, siis LSD võib neid süvendada ja isegi raske psüühikahäire psühhoosi esile kutsuda. Narkootilise aine regulaarsetel tarbijatel on suur oht sattuda õnnetustesse.
LSDd võtnud inimesi on sattunud esmaabisse, kuna neil tekkis oksendamine, hüperaktiivsus, hallutsinatsioonid, katkendlik hingamine, kõhulahtisus ja emboolia ehk veresoonte ummistumine.
Üledooside uuringus osalenud Kanada narkoteadlase Mark Hadeni arvates saab väikeses koguses LSDga ravida vaimseid haigusi, valusid ja võõrutada end opioididest.
Veel saab seda pühhedeelikumi kasutada psühhedeelikumide teraapias, mille abil aju nii-öelda programmeeritakse uuesti.
See ravi aitaks eelkõige neid, kellel on sügav depressioon ja peas keerlevad pidevalt negatiivsed ja suitsidaalsed mõtted.
Selles ravis võtab patsient LSD terapeudi juuresolekul ja terapeut aitab patsiendil aju ja mõtteid uuendada.
Arstiteadlased hoiatasid, et psühhedeelikumide kasutamisega ravimisel tuleb väga ettevaatlik olla, sest nende kasulikkust on siiski vähe uuritud.
LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid (teised nimetused LSD-25, hape, mark, ellekas, ruut, reis, trip) on poolsünteetiline hallutsinogeenne psühhedeelikum.
See on lüsergamiidide hulka kuuluv keemiline ühend, mida sünteesitakse harilikust tungalterast saadavatest ühenditest.
Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis parasiteerib kõikidel teraviljadel.
LSD sünteesis esimesena 1938. aastal Baselis Sandoze laboratooriumis Šveitsi keemik Albert Hofmann, kes otsis migreeniravimit, kuid alles viis aastat hiljem avastas ta selle aine psühhedeelsed omadused.
1950.–1960. aastatel kasutati LSDd psüühiliste haiguste ravimisel, samuti tegi USA selle ainega katseid, et seda kasutada niinimetatud tõeseerumina.
LSD oli noorte seas väga populaarne hipiajastul.
LSDd manustatakse suu kaudu, mõju kestab 6–12 tundi ning kasutajal võib tekkida kehast väljumise tunne, hallutsinatsioonid ja koordinatsiooni kadumine.
See aine tõstab vererõhku, pulss ja hingamissagedus kiirenevad. Inimene muutub letargiliseks, uimaseks, loiuks ja on hajevil.