Lõuna-Korea valitsusel hakkas «Parasiidi» pere korteri pärast nii häbi, et loodi riiklik remonditoetus

«Parasiit» Foto: IMDB

Pärast Lõuna-Korea sotsiaalse ebavõrdsuse teemalise tragikomöödia «Parasiit» meeletut globaalset edu lubab riik aidata linaloo peategelaste kombel poolkeldrikorterites elavaid inimesi.

Lõuna-Korea valitsusel on kuuldavasti kavas juba sel aastal majanduslikult toetada 1500 majapidamist, kelle elutingimusi filmis nähtu õnnetuseks väga värvikalt kirjeldab, vahendab Variety. Tulevikus peaks toetusfondist saama remondiabi taotleda igal aastal.

Korter, milles filmipere elutseb, on pidevalt kimpus nii napsutanud kehakergendajate, putukatõrje kui ka kehva torustiku ja uputustega, mis teevad eksisteerimise sellel väikesel elupinnal üpris katsumusterohkeks – ning nüüd teab kogu maailm, et Lõuna-Koreas sellised mured on. Et veidi riigi mainet parandada, on nüüd riigil kavas eraldada kopsakas rahasumma, et toetada sellistes korterites uute kütte- ja ventilatsioonisüsteemide sisseseadmist, vahetada põrandad, panna ette korralikud aknad ja seada sisse ka korralikud suitsuandurid ja muu hädavajalik. Ühel majapidamisel on võimalik toetust taotleda kuni 3,2 miljoni vonni (2400 eurot) ulatuses.

Kohalik leht The Korea Herald kirjutab, et 78 protsenti inimestest, kes elavad sellistes korterites nagu filmis näha, kuuluvad 30 protsendi vaesema elanikkonna hulka ning ohutuse ja tervise nimel nende elupindade põhjalik renoveerimine käib elanikele üle jõu. 

Avalduse toetuse saamiseks saavad esitada need, kelle sissetulek jääb alla 60 protsendi riigi mediaanpalgast (umbes 10 miljonit Korea vonni ehk alla 7600 euro).

Lõuna-Koreas oli 2015. aasta loenduse ajal ligikaudu 383 000 poolkeldrikorterit.

Lavastaja ning stsenaristi Bong Joon-ho «Parasiit» on esimene Lõuna-Korea film, mis on pälvinud Cannes'i filmifestivali grand prix' ehk Kuldse Palmioksa ning Oscari (sh parima filmi oma). Rabava detailitunnetusega jäädvustatud lugu räägib sotsiaalsest olelusvõitlusest ja klassisõjast, mille lahinguväli ulatub materiaalsest sfäärist aistinguliseni. Samaaaegselt ümber lükates ja siis jälle provokatiivselt kinnitades  sotsiaalseid klišeesid ja eelarvamusi, vaatajal uskumatute süžeepööretega vaipa pidevalt alt tõmmates ning kujutades oma karaktereid vaheldumisi nii hoolimatute lurjuste, hoolivate pereliikmete kui oma ümbritsevate olude kaitsetute ohvritena, on Bong saanud valmis oma karjääri kõige olulisema teosega ning tõusnud Aasia kino vaieldamatuks suurkujuks ning viinud oma kodumaa erilise filmikeele maailmani.

Üks suvaline kelder ühes Seouli agulis Koreas. Kimide perekonna poeg ja tütar üritavad kemmergus ülemise korruse äri wifit varastada, ema voldib kokku pitsakarpe (mis on ka pere ainus «ametlik» sissetulek), isa aga kamandab tänavalt mööduvat prussakamürki pritsivat autot nähes aknaid avama, et korterile tasuta tõrjet saada. Ühiskonna põhjakihti kuuluva, ent kokkuhoidva perekonna jaoks avaneb aga peagi elu võimalus, sest nende poeg kutsutakse inglise keele eraõpetajaks ülirikkuritest Parkide villasse. Pärast rida osavaid (ja ülimalt koomilisi) manipulatsioone on terve Kimide perekond teenindamas miljonäride perekonda, kellel pole pole õrna aimugi, et need inimesed omavahel kuidagi seotud on. Ja see on sisuliselt alles loo sissejuhatus.