Briti Cambridge'i ülikooli teadlastegrupp leidis Iraagi põhjaosa poolautonoomse Kurdistani Shanidari koopast järjekordse neandertallase skeleti, mis näitas, kuidas meie kauged eellased oma surnuid matsid.
PILDID JA VIDEO ⟩ Iraagi koopaleid näitas, et neandertallased matsid oma surnuid rituaalselt (1)
Arheoloogide teatel kaevasid nad koopast välja täiskasvanud neandertallase osalise skeleti, tema ülakeha, mis on üsna hästi säilinud. Tegemist on neandertallasega, kes elas umbes 70 000 aastat tagasi, kuid veel ei ole selge, kas tegemist on mehe või naisega, teatab reuters.com.
:format(webp)/nginx/o/2020/02/19/12952959t1h567e.jpg)
Teadlasgrupp andis skeletile koopa järgi nimeks Shanidar Z, skelett kuulus 40–50-aastasena surnud inimesele. Ta oli maetud selili, vasak käsi pea ja parem käsi külje juures. Ta ümber olid kunagi tõenäoliselt lilled, sest leiti fossiilset õietolmu.
Shanidari koobas sai tuntuks juba 1950.–1960. aastatel, kui teadlased leidsid sealt 10 osalist neandertallase skeletti, millest ühe juures oli ka kivistunud õietolmu, mis viitab, et see isik maeti rituaalselt koos lilledega.
Nende leidude seas oli seitse täiskasvanut ja kolm last, kelle uurimine andis uut infot neandertallaste keha, elutingimuste ja söögi kohta. Juba siis arvati õietolmu tõttu, et nad matsid oma surnuid rituaalselt, pannes neile hauda kaasa taimi ja lilli. See teooria aitas lükata ümber arusaama, et neandertallased olid brutaalsed, julmad ja madalalaubalised.
Kritiseerijate arvates ei pruugi õietolm pärineda tuhandete aastate tagant, vaid see on sinna jõudnud tänapäeva inimestega, kes koopas töötasid, või siis seal pesa teinud närilistega.
Shanidar Z luudelt, mis tõenäoliselt on 1960. aastal väljakaevatud osalise luustiku ülemine pool, leiti samuti muistset õietolmu ja mineraliseerunud taimejäänuseid. Leide uuritakse, et teha kindlaks nende vanus ja mis taimedega tegemist on.
«Olin alguses skeptiline, kuid nüüd vaatan leidudele teisiti, sest lilledega matmine on usutavam. Ootan põnevusega uuringute tulemusi, sest avanemas on midagi uut,» sõnas Briti Cambridge’i ülikooli arheoloog ja paleoantropoloog Emma Pomeroy.
:format(webp)/nginx/o/2020/02/19/12952918t1h0fb9.jpg)
Teadlased on arutanud aastakümneid, kas neandertallased matsid surnuid rituaalselt, nagu teeme seda meie, nüüdisinimesed. «Võtmeks on siin teadlik ja tahtlik matmine. Surnukeha võib matta praktilistel põhjustel, et kiskjad seda sööma ei pääseks. Kuid Iraagi koopaleiud näitavad midagi muud, pigem on seal tegemist rituaalse matmisega, millega näidati lahkunu suhtes üles austust ja kaastunnet, surnute eest hoolitsemist ning leina- ja kaotustunnet,» selgitas Pomeroy.
Ta lisas, et Shanidar Z skelett oli pandud teadlikult ja tahtlikult koopasse kaevatud auku.
«Neandertaallastest surnud maeti Shanidari koopasse mõne aasta, paari aastakümne, sajandi või isegi aastatuhande vahega. See näitab, et tegemist oli neandertallaste jaoks tähtsa koopaga, mida kasutati pika aja jooksul matmispaigana. Surnuid maeti suure koopa ühte ossa,» Cambridge'i ülikooli arheoloog ja uuringu kaasautor Graeme Barker.
Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo sapiens neanderthalensis) on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest (Homo erectus). Neandertallane elas Euraasias umbes 150 000–40 000 aastat tagasi. Selle liigi esindajad olid võrreldes nüüdisinimesega robustse kehaehitusega. Nad olid 150–160 sentimeetrit pikad, massiivse ja lühikese kehaga. Nägu oli lai, silmad asusid sügaval ning kulmuluud olid etteulatuvad ja tugevad. Lisaks oli neil lai nina, madal laup ja etteulatuv lõug.
:format(webp)/nginx/o/2020/02/19/12952960t1h8ebd.jpg)
Oletatakse, et neandertallased suhtlesid omavahel kõne abil ja nad võisid teada paarisada sõna.
See inimliik kadus siis, kui Euraasias sai domineerivaks nüüdisinimene. Geneetikute andmetel said neandertallased ja nüüdisinimesed ühiseid järglasi, sest väljaspool Aafrikat elavatel inimestel on neandertallaste DNAd.