:format(webp)/nginx/o/2020/02/19/12952599t1h43bc.jpg)
Rootsi televisiooni SVT ajakirjanik Lars Borgnäs kirjutas raamatu «Olof Palme sista steg» («Olof Palme viimne samm»), milles ta lahkab Rootsi kunagise peaministri Olof Palme mõrva 1986. aastal.
Rootsi endise peaministri Olof Palme mõrva teooria: kas sihtmärk oli hoopis ta naine ja tapjad kurdid?
Tema raamatu kohaselt ei olnud sihtmärk Olof Palme, vaid tema psühholoogist naine Lisbeth, kirjutab expressen.se.
Olof Palmet tulistati Stockholmis 28. veebruaril 1986 kell 23.21 kohaliku aja järgi. Mõrvarit, kes politsei sõnul Palmet kaks korda selga tulistas, ei ole seni tabatud ning Palme mõrva uurimine, mis on Rootsi ajaloo kõige kallim, kestab tänini.
Palmet tulistati Stockholmis Sveavägeni ja Tunnelgatani nurgal, kui tema ja ta naine jalutasid pärast kinoskäiku koju. Palmel ei olnud kaasas ihukaitsjaid.
:format(webp)/nginx/o/2020/02/19/12952598t1h50d7.jpg)
Kiirabi saabus sündmuspaigale kiiresti ja Palme viidi haiglasse, kuid arstidel ei õnnestunud ta elu päästa.
Ajakirjanik Lars Borgnäs on uurinud seda mõrva aastaid ja teda abistas kirjanik Lena Andersson, kellele samuti Palmega juhtunu huvi pakub. Anderssonil on ilmunud Olof Palme mõrva teemal raamat, milles väidetakse, et Olof ja Lisbeth Palme võisid mõrvariga juhuslikult kohtuda ja temaga rääkida. Anderssoni arvates varjas Lisbeth Palme, et tema ja ta mees võisid mõrvariga kohtuda.
Lars Borgnäsi raamat kirjeldab, et politsei uurimise kohaselt tulistati Olof Palmet kaks korda selga, kuid politsei muutis hiljem tulistamise kohta käivaid andmeid. Borgnäs, kes uuris mõrvapaika ja toimunud sündmusi uue nurga alt, leiab, et mõrvari sihtmärk oli hoopis Lisbeth.
Borgnäs kirjutab, et Olof Palme kukkus maha alles pärast teist lasku ja et esimene lask, mis oli suunatud ta naisele Lisbeth Palmele, läks mööda. Ka teine lask oli mõeldud naisele, kuid see tabas Olof Palmet.
Borgnäs intervjueeris oma raamatu jaoks viit tunnistajat, kes kuulsid laske. Esimene tunnistaja olevat kuulnud laske oma autos olles. Ta masin oli pargitud mõrvapaigast 35 meetri kaugusele. «Nägin kaugemal kolme inimest. Pärast esimest lasku tuli teine lask ja kahe inimese vahel olnud mees kukkus maha,» rääkis tunnistaja.
Tunnistaja number kaks oli samuti autos ja tema sõnul kuulis ta kahte lasku. Kolmas tunnistaja oli koos tunnistaja number kahega samas autos. Tema sõnul nägi ta kolme inimest, kuid siis üks kolmest kukkus maha ja üks põgenes.
Tunnistaja number 4 oli sündmuskoha lähedal taksos. Tema kuulis esimest lasku, millele järgnes teine, mis inimese maha niitis.
Viies tunnistaja oli taksojuht Anders Delsborn, kes sõnas politseis ülekuulamisel, et mees, keda tulistati, kukkus pärast teist lasku maha.
Borgnäs ühendas tunnistajate ütlused ja tegi järelduse, et esimene lask oli suunatud Lisbeth Palmele ning võimalik, et ka teine. Või tahtis mõrvar tappa nii Olof kui ka Lisbeth Palme.
Anna Lisbeth Christina Palme (14. märts 1931 – 18. oktoober 2018) oli Rootsi lastepsühholooog. Tema ja Olof Palme abiellusid 1956. aastal ja neil oli kolm last.
:format(webp)/nginx/o/2020/02/19/12952606t1hc67b.jpg)
Lars Borgnäs esitles oma Lisbeth Palme mõrvateooriat Olof Palme juhtumit uurinud kriminaalpolitseinik Ingemar Krusellile. «Krusell ütles, et politsei andmetel ei võtnud Olof Palmelt elu esimene kuul, vaid teine. Ta arvas, et kuulide tulistamisjärjekord oli teine. Et esimese kuuli sai Olof Palme ja teine võis olla määratud ta naisele, kuid kõik oli vastupidi,» teatas Borgnäs.
Stockholmi politseis töötanud Krusell suri 2017.
Rootsi politsei vahistas Palme mõrvas kahtlustatuna Christer Petterssoni 1988. aasta detsembris ning Palme naine tunnistas 1989. aasta veebruaris, et just see mees tappis ta abikaasa. Rootsi kõrgem kohus mõistis Petterssonile eluaegse vangistuse, kuid ringkonnakohus vabastas ta asitõendite puudumisel. Pettersson suri 2004. aastal 57-aastasena.
Nii Lars Borgnäsi kui ka teise Palme mõrva uurija Lennart Gustafssoni sõnul keskendus politsei mõrva uurimisel liiga palju peaminister Olof Palmele ega pööranud tähelepanu ta naisele, kes oli tõenäoliselt sihtmärk.
Borgnäs uuris ka Lisbeth Palme ülekuulamise dokumente ja leidis ebakõlasid.
:format(webp)/nginx/o/2020/02/19/12952603t1h697d.jpg)
«Lisbeth Palme oli oma mehe tulistamise otsene tunnistaja. Tema öeldu ei lange politsei raportiga kokku ja see tekitab küsimusi, kas Lisbeth Palme väänas fakte,» küsis ajakirjanik ja raamatu autor Borgnäs.
Rootslase sõnul ei ole seni selge, miks Olof ja Lisbeth Palme liikusid hilisel ajal linnas ilma ihukaitsjateta.
Veel on vastamata küsimus, miks valis mõrvar just Palmed, miks mitte mõnd teist paari, kes oli Rootsis tuntud.
Olof Palme mõrva uurinud kriminalistide gruppi juhtinud Hans Holméri arvates oli Palme tulistamiste taga kurdide vabastusorganisatsioon Kurdide Töölispartei.
Kui politsei küsis Lisbeth Palmelt, kes võis ta abikaasa tappa, siis oli naine vastanud, et ta ei usu, et need olid kurdid. Politsei arvates viitas naise ütlus sellele, et ta tegelikult kahtlustas kurde.
Rootsis levivad teooriad, et Olof Palme vasakpoolsed vaated ei meeldinud teatud ringkonnale ja nad palkasid mõrvari ta tapma.
Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrge politseijuht Eugene de Kock teatas kümme aastat pärast Olof Palme mõrva, et juhtunu taga on just nende julgeolekuteenistus.
Veel on teooriaid, et Olof Palme mõrva korraldas Ida-Saksamaa või Jugoslaavia julgeolekuteenistus.
Sven Olof Joachim Palme (30. jaanuar 1927 Stockholm – 28. veebruar 1986 Stockholm) oli Rootsi poliitik ja peaminister 1969–1976 ja 1982–1986.
Rootsi prokurör Krister Petersson teatas sel nädalal, et Olof Palme mõrva uurimisel on leitud uusi asitõendeid ja uurimine lõpetatakse varsti. Veel ei ole selge, kas kellelegi esitatakse ka süüdistus, sest mõrvas kahtlustatav Stig Engström suri 2000. aastal.