TÜ Kliinikumi õde selgitab: kuidas haiguste ajal korrektselt hügieeni eest hoolitseda?
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)
19. veebruar 2020, 14:51
/nginx/o/2020/02/19/12952554t1h3310.jpg)
Elmari lastesaates käis külas Maris Mikksaar, kes on tööl õena TÜ Kliinikumi Infektsioonikontrolli teenistuses. Juttu oli kätepesust, vaktsiinidest ning õdede tööspetsiifikast.
Maris Mikksaar kirjeldas lastesaates, milline on infektsiooniõdede tööülesanne TÜ Kliinikumi töös. «Käime haiglas vaatamas, kuidas patsiendid end tunnevad ja milline on nende olukord palatites. Hoolitseme selle eest, et haiglas olevad infektsioonid ja nakkused ei leviks. Tööde hulka kuulub ka näiteks järelkontrollide tegemine, vaatame, kas töötajad järgivad haiglas kehtestatud reegleid. Neid töid on meil veelgi, ülesandeid on väga palju erinevaid,» sõnas õde Mikksaar.
Naine seletas lastele, kuidas haiglatöötajad end nakkuste eest kaitsevad. «Peseme palju käsi! Jälgime, et meil oleks korrektne tööriietus, vajadusel kasutame ka spetsiaalset kaitseriietust,» sõnas ta.
«Kätepesus on oluline teatav hõõrde tehnika. Lisaks pesule on oluline ka antiseptiku kasutamine. Haiglas peseme käsi vastavalt teatud reeglitele. Peseme käsi siis, kui need on nähtavalt määrdunud, hommikul tööle tulles, kindlasti enne sööki ja pärast tualeti kasutamist. Teatud mikroobidega patsientide juurest tulles on vajalik samuti koheselt käsi pesta - näiteks siis kui patsiendil on kõhulahtisus või ta oksendab. Kuid antiseptikut peame kasutama igakord enne ja pärast patsiendi külastust,» kirjeldas õde.
Mikksaar selgitas, millist seepi haiglaõed kasutavad. «Seep on meil täiesti tavaline. Hea on kasutada doseeritavat seepi, nii saame kindlad olla, et seep on puhas ja me ei saasta oma käsi rohkem ära,» sõnas ta.
Õde lisas, et aevastades satuvad käele bakterid, mis võivad püsida seal isegi mitu tundi. «Seetõttu tuleks peale köhimist või aevastamist minna koheselt oma käsi pesema. Haigla tingimustes on meil antiseptikud olemas ja neid saame vajadusel kohe kasutada. Kõige mõistlikum on aevastada otse pabertaskurätiku sisse, mitte oma peopessa. Kui taskurätikut pole võtta, siis võib suu kaitseks kasutada ka oma varrukat. Oluline on see, et me ei köhi ja ei aevasta teiste inimeste peale,» sõnas ta.
Mikksaar rääkis lastele vaktsineerimisest ja vaktsiinidest. «Vaktsiin on selline lahus, mis annab organismile teavet, et saame end kaitsta haigustekitaja eest. Näiteks gripivaktsiinini kaudu õpib organism gripi viirust tundma. Kui siis gripiviirus satub organismi, siis organism teab juba ära, et selle viiruse vastu tuleb võidelda. Vaktsiin valmistab organismi ette viiruse rünnakuks,» lisas õde.
«Haiglatöötajate endi seas on vaktsineerimise tase hästi kõrge, sest igapäevaselt puutume patsientidega kokku. Peame ennast kaitsma ning seejärel peame kaitsma ka patsiente, et nad ei levitaks viiruseid ja haiguseid edasi,» lisas Mikksaar.
Gustav Pirk küsis haiglaõelt, kuidas saab viiruste eest kaitsta terve ja tervislike eluviisidega inimene, kes end vaktsineerida ei soovi. «Kõige olulisem on kindlasti kätepesu. Oluline on see, et ei puutuks kokku haigete inimestega. Viiruste hooajal ei ole hea käia suurtel massiüritustel. Kui tuleme poest, töölt, koolist või lasteaiast koju, siis esimese asjana peseme puhtaks käed, et me ei tooks koju haigustekitajaid. Kui ostame poest toiduaineid, näiteks puuvilju, siis enne tarbimist peseme need puhtaks. Kindlasti tuleb hügieenireegleid järgida,» soovitas Mikksaar.
Mikksaar soovitas reisil olles alati käsi pesta ning vee joomisel tarbida pigem pudelivett või keedetud vett. «Eestis on kraanist tulev joogivesi üldjuhul puhas, kuid välisriikides me ei tea kunagi sealse vee kvaliteeti. Kindlam on alati tarbida pudelivett. Kui puuvilju sööte, loputage need enne tarbimist vee all üle. Turul käies mina näiteks ei julgeks lahtist pirukat süüa, sest ei ole kindel, kui puhtad on selle töötaja käed,» sõnas ta.
/nginx/o/2020/02/19/12952601t1h1c13.jpg)