/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/18/12951717t1h7f37.png)
Karistusmängud, koomilised kostüümid, rindade paljastamine ja võistlejate rahuldamine orgasmini. Siin on ülevaade Jaapani telemängude ajaloost ja eetrisse paisatud veidrustest, millest veidramaid on raske ette kujutada.
PEKSUST ORGASMINI ⟩ Ülevaade Jaapani telemängudest, millest veidramaid on raske ette kujutada
Telemängud on olnud osa Jaapani telekultuurist alates sellest, kui sealne televisioonilevi 1950. aastal alguse sai. Varajased mängud olid healoomulisemad ja vähem veidramad, siis läks asi aga käest, vahendab The Atlantic.
Üks esimesi ja mõjukamaid telemänge oli «Žest», mille sisuks oli lihtsalt äratundmine. Järgnevatel aastatel muutusid aga telemängud järjest keerukamaks ning, olgem ausad, veidramaks ja paljud on populaarsust kogunud just tänu sotsiaalmeediale.
Näiteks on telemäng, kus võistlejad peavad ära arvama, millised ruumis olevatest esemetest on valmistatud šokolaadist, kindlasti paljudele tuttav (video leiad SIIT).
/nginx/o/2020/02/18/12951868t1hdb03.png)
Jaapani telemängudest tekkis mujal maailmas kuvand 80ndatel tänu «Takeshi lossile». 1986. aastal esilinastunud telemängu osad kestsid tund aega ja seal anti tavakodanikest võistlejatele ette erinevaid füüsilisi väljakutseid. Saatel oli kaks hooaega ja see kestis 1990. aastani.
Enamik väljakutseid olid seotud vee või mudaga ning võistlejad pidid Takeshi lossi tungima. Lisaks füüsilistele ülesannetele pidid võistlejad paljude väljakutsete ajal kandma naeruväärset kostüümi. Vahel loobiti võistlejaid väljakutse ajal erinevate asjadega, et nad ebaõnnestuks.
Järgnevas videoklipis on näha katkendit «Takeshi lossi» ühest väljakutsest nimega «Suur lind», kus linnukostüümis võistlejad pidid jalgadega haarama jänese kuju ja selle pesani toimetama. Et asja veelgi raskemaks muuta, proovitakse kahuriga jänes võistlejate jalge vahelt alla tulistada.
Need, kellel ülesanne ebaõnnestub, lastakse näkku tossu.
Erinevalt teistest tolle aja telemängudest Jaapanis oli «Takeshi lossi» võistlejad tavakodanikud mitte staarid. Lisaks sellele jäeti mulje, et võistlejaid justkui «sunniti» mängust osa võtma, kuid tegelikkuses olid osalejad kõigega nõus. Sellest tekkis aga valearusaam Jaapani telemängudest, sest paljud arvavad siiani, et nende eesmärk on inimesi «piinata».
«Takeshi loss» oli suur hitt, seda näidati ligi 30 riigis ja sellest on tehtud teisigi versioone. Ameerikas oli telemäng eetris aastatel 2003 kuni 2007, Soomes 2008. aastal. Mujal maailmas loeti telemängule riigikeeles peale ning tihti tegid seda koomikud. Suurbritannias näidati Tais filmitud «Takeshi lossi» viimati 2019. aastal ja kommentaatoriks oli briti näitleja ja koomik Jonathan Ross, vahendab Digital Spy.
/nginx/o/2020/02/18/12951943t1h6631.png)
Mitte kõik 80ndate ja 90ndate Jaapani telemängud ei olnud nii veidrad, kuid üks veidramaid oli kindlasti meelelahutussaade «Downtown no Gaki no Tsukai ya Arahende!!». 1989. aastal alguse saanud (ja siiani eetris olev) populaane telesaade on tootnud suurel hulgal hetki, mida sotsiaalmeedias «Jaapani veidruste» all tuntakse. Eriti meeldejäävad olid selle telesaate puhul «karistusmängud».
Üks neist on «Batsu eksperiment», mille esimene 24-minutiline osa on ingliskeelsete subtiitritega ka Youtube'is näha (vaata SIIT). Saates mõtlevad osalejad välja «karistusi» teistele mängijatele. Üks saatejuhtidest, koomik Matsumoto Hitoshi, rõhutab saate alguses, et karistused peavad olema valusad.
/nginx/o/2020/02/18/12951478t1hb268.png)
«Pointi ei ole, kui karistus ei ole valulik.» Saates osalejad teevad nalja, et mängud võiks olla vähem valusad, kuid saatejuhi sõnul peab olema valus, sest «point on reaktsioonis». Ja tõepoolest on kogu mängu iva reaktsioonis, sest just seda hinnatakse. Mida parem karistus, seda parem reaktsioon ja seda paremad «punktid».
Üks «karistus» antud episoodis oli järgmine: üks osaleja lamab põrandal, tema püksid on alla tõmmatud ja tema tagumiku peale on pandud tool. Toolis oli aga väike auk, kuhu teine osaleja peab nööri abil sihtima vurri küljes oleva kruvi. Täpselt auku sihitud vurr torkab aga lamajat, kes valust kiiruga põrandalt üles hüppab. Torke hetke näidatakse ka aegluubis.
Järgmise mängija karistuseks olid sibulad! Nimelt pidi osaleja panema oma pea klaaskasti ning teised karistusmängus osalejad hakkisid kasti sibulat täis. Muidugi hakkas mees koheselt nutma ning lõpuks, hakitud sibul peaaegu kulmudeni, ei pidanud ta vastu ja tõmbas pea kastist välja. Tema reaktsioon ei olnud aga piisavalt hea ja karistus oli läbikukkunud.
/nginx/o/2020/02/18/12951545t1hce8a.png)
The Antlantic toob veel ühe näite selle meelelahutussaate karistusmängust, mille nimi oli «Peenise masin». Selles mängus pidid osalejad lugema keerulisi lauseid (keeleväänutajaid). Need, kes ebaõnnestusid, said löögi jalge vahele.
90ndatel hakkasid Jaapanis populaarsust koguma ka erootilised telemängud, mida näidati mõistetavalt ainult hilistel õhtutundidel. Enamikes sedalaadi saadetes pidid mehed täitma erinevaid ülesandeid ja eesmärgiks oli paljastada nappides riietes või täiesti alasti neiu.
Kuigi sellised telemängud olid populaarsed, oli ka neid, kellele sellised veidrused ei meeldinud. Nõnda asutati 1997. aastal Jaapanis komisjon, mille eesmärk oli aidata neid, kelle au, privaatsust ja teisi inimõigusi teleeetris rikuti.
Selle komisjoni loomine mõjutas oluliselt Jaapani telemängude sisu ning «karistusmängud» ja hilisõhtused erootilised telesaated muutusid alates 2000. aastast malbemaks. Pärast seda muutusid populaarsemaks telesaated ja -mängud, kus oli vähem veidrusi ja rohkem tuntud staare.
/nginx/o/2020/02/18/12951776t1ha405.png)
Sellegi poolest olid erootilised telemängud ka pärast seda osa Jaapani telekultuurist. Daily Motion avaldas 2018. aastal video, kus loetles ette üheksa täiskasvanutele mõeldud telemängu, mis on pannud osalejad veidrate ja väga veidrate ülesannetega proovile.
Enamik üheksast Daily Motioni mainitud mängust on suuremal või vähemal määral seotud neidude rindadega. Nii mõnegi telemängu nimi annab ka koheselt aimu, mis ülesanne võistlejat ees ootab. Näiteks «Kui palju valu oled sa nõus kannatama, et rindu näha?», «Rindade šokk», «Kui palju sente sa oma ahnete rindadega suudad püüda?» (video leiad SIIT), «Katsu tema rindu, arva neiu nimi» ja «Mida ta saab oma rindade vahele peita?».
/nginx/o/2020/02/18/12951794t1h21be.png)
Lisaks nendele on Jaapanis näidatud ka sellist telemängu, kus mehed peavad laulma karaoket samal ajal, kui neiu neid käega rahuldab. Meeste eesmärk oli jõuda laulus võimalikult kaugel ilma ühegi eksimuseta. Vaatajad nägid laulmist, kuid magamistuppa sobivat tegevust varjati punase riidega.
2013. aastal läks aga Jaapanis eetrisse mäng nimega «Orgasmi sõda», mida näidati tasulisel telekanalil, vahendab Huffpost. Selle sisu seisnes selles, et geimehel oli aega 40 minutit, et pornostaarist heteromees orgasmini viia. Pornostaari eesmärk oli seda aga geimehe pingutustele vaatamata iga hinna eest vältida.
/nginx/o/2020/02/18/12951781t1h41ee.png)
Selliste telemängude põhjal loodi Ameerikas 2008. aastal ka tõsielusaade «Ma elasin üle Jaapani telemängu». Saade kestis vaid kaks hooaega.
Sellised saated ja Jaapani telemängud lõid paljudele kuvandi sealsest veidrast telemaastikust, mis on aga viimaste aastate jooksul hääbumas. Mõned aastad tagasi avaldas Japan Today artikli sellest, kuidas välismaalased peavad Jaapani telemaastikul toimuvat nüüd hoopis igavaks ning nõmedaks.
Selgus, et lisaks sarjadele on Jaapanis hetkel liiga palju saateid, mis on seotud toiduga. Meelelahutusmängud, mille osaks ka paljud veidrad telemängud olid, on muutunud rohkem harivaks ning põhirõhk on just tuntud saatekülalistel.
2019. aasta oktoobris analüüsis Ameerikas ja Jaapanis tegutsev disainifirma Btrax Jaapani meediatrende. Selle põhjal selgus, et kui 1997. aastal vaatasid 71,2% majapidamistest telekat, siis 2017. aastal oli see protsent väiksem (59,9%) ning on viimaste aastatega veelgi langenud. Peamiste põhjustena, miks Jaapani telesaated on vähem populaarsemad, toodi välja internet, Youtube ja Netflix.
Seega on ohtratele saadetele vaatamata Jaapani telekanalid, kus veidrusi leidub vähem, hetkel raskustes ning viis telejaama pidid 2020. aasta alguses oma kulutusi kärpima, vahendab Japan Today. Sealhulgas kulutatakse vähem raha meelelahutussaadetele, mille osaks olid tihti ka telemängud, mis Jaapanist nõnda veidra kuvandi 90ndatel ja 00ndel kujundasid.