/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/18/12951025t1h2a39.jpg)
Kui muidu tuleb kortermajades öö hakul muusika vaikseks keerata ja pidulised koju saata, siis järgmisel nädalal on üks öö, mil öörahu üldse ei kehti. Mida see täpselt tähendab, selgitab korrakaitsja.
KAS TEADSID? ⟩ Aastas on kolm ööd, kui võib südamerahuga möllata ja naabrid ei saa midagi teha (1)
Korrakaitseseaduse kohaselt ei kehti ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamise keeld ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit, selgitas ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kairi Ränk Elu24-le.
See tähendab, et eestlaste meelepärasematel pidupäevadel – aastavahetusel, vabariigi aastapäeval ja jaanipäeval – tohib ka kortermajades öö läbi pidu panna. Kuid siiski mõistlikkuse piirides!
«Kui olukord väljub normaalsuse piirest ja müra tekitamisega kaasneb ka muu rikkumine, tuleks sellest teavitada politseid. Kindlasti ei ole aktsepteeritavad sellised müra- ja valgusefektid, mis on tervist kahjustavad või kui nende tekitamise viis on ohtlik,» täpsustas Ränk.
:format(webp)/nginx/o/2020/02/18/12951100t1hcaf1.jpg)
Enim puudutab müra kortermaju, kus õhukesed seinad kostavad läbi ega hoia kinni valju muusikat või muid helisid, ning elukohti, mis asuvad lõbustusasutuste läheduses või nendega samas majas. «Sellisel juhul tuleb hinnata, kas antud elukohas on seesugune müra igapäevane või erineb oluliselt tavapärasest olukorrast. Võimalusel peaksid inimesed ennekõike omavahel kokkuleppe saavutama,» lisas Ränk.
Niisiis kui tundub, et naabrite möll läheb ikka täiesti ülekäte ning rikutakse juba mõnd muud seadust, ei pea seda tingimata pidupäeva pärast ära kannatama. «Iga situatsioon on erisugune, mistõttu hindab politsei olukorra tõsidust ja võtab kasutusele vastavad meetmed,» kommenteeris korrakaitseametnik.