/nginx/o/2021/05/13/13779155t1hfff5.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/14/12942326t1h78df.jpg)
Kuku Raadio iganädalase kinosaate ja taskuhäälingu «Filmikägu» selle nädala külaliseks on Ewert Sundja, kes kirjutas muusika uuel nädalal esilinastuvale lastefilmile «Sipsik».
FILMIKÄGU ⟩ Kuidas Sipsik laulma panna ehk külas filmimuusika meister Ewert Sundja
«Kuidas Sipsik laulma panna? Seekordne saatekülaline Ewert Sundja teab sellele vastust. Tema loodud on muusika järgmisel nädalal kinodesse jõudvale animafilmile «Sipsik». Uudistes tulevad jutuks peamiselt järjed. Aladdini järg, filmi «Nugade peal» järg ja «Kallis ma kahandasin jõmpsikad» järg/uusversioon. Uutest fimidest on kinolevis valikus «Lumepatrull», «Jää 2», «Fantaasiasaar», «Allamäge» ja «Siil Sonic»,» tutvustavad saadet selle tegijad Kristjan Gold ja Lauri Kaare.
Kuula saate nudimata versiooni ehk taskuhäälingut:
Eesti lastekirjanduse üks armastatumaid kangelasi, kaltsunukk Sipsik, on saamas oma filmi, täis muusikat, seiklusi ja tõelisi tundeid. See on lugu väga erilisest ja üliarmsast elusast nukust ning õe ja venna armastusest, mis peab vastu ka kõige suurematele katsumustele. Eno Raua ja Edgar Valteri loodud vahva raamatutegelane, kellega tänaste laste emad-isad on suureks kasvanud, sümboliseerib lapsele omast siirust, uudishimu maailma vastu, vallatut meelt, kõikevõitvat sõprust ja universaalset armastust.
Sipsiku toob suurele ekraanile mõned aastad tagasi animafilmiga «Suur maalritöö» palju publiku tähelepanu ja avalikkuse kiitust pälvinud rahvusvaheliselt tegutsev Eesti animastuudio A Film.
/nginx/o/2019/11/11/12730310t1h7d16.jpg)
Anu (Elo Mirt Oja) saab 6-aastaseks ja tunneb elust rõõmu – tal on suur vend Mart, kes on tema parim sõber ning kellega koos on imetore mängida. Armastusest oma väikese õe vastu on Mart õmmelnud Anule sünnipäevaks kaltsunuku. Paraku saab nende idüll läbi, kui saabub 1. september ja Mart läheb jälle kooli. Anu peab nüüd oma päevi ilma vennata veetma. Samuti on Mardile tekkinud uued sõbrad ja õe jaoks jääb aina vähem aega. Ühel hetkel, kui Anu tunneb end eriti üksiku ja õnnetuna, ärkab kaltsunukk Sipsik (Ott Sepp) nagu võluväel ellu. Vähemalt Anule tundub nii.
Nüüd on Anul silmi ainult Sipsiku jaoks. Nukuga koosveedetud tegemised haaravad tüdruku kogu tähelepanu ning kõrvale jäävad nii Mart kui ka ema ja isa. Pereliikmete muret Anu pärast märkab Sipsik, kes püüab õde-venda kokku viia. Ta mõtleb välja seikluse, mis peaks lapsi ühendama. Paraku tekib sellest vaid uus tüli. Nüüd peab Sipsik ennast tekkinud olukorras peasüüdlaseks ning teeb raske otsuse – ta läheb nende juurest ära, et tüdruk taas perekonnaga liita. Sipsiku kadumine murrab aga Anu südame.
Kui Mart avastab, et tema väike õde on valmis oma nuku leidmiseks tulest ja veest läbi minema, otsustab ta kõiki reegleid eirates Anu aidata. Koos asuvad õde ja vend Sipsikut otsima. Nii lapsed kui ka Sipsik satuvad ses suures seikluses mitmesse keerulisse olukorda ning kohtuvad igasugu isevärki tegelastega.
Sellest, kuidas kuulus raamatutegelane hakkab filmis välja nägema ja kõlama, saab aimu äsja ilmunud filmi muusikavideost «Sõprade laul». Ewert Sundja loodud laulu esitab Sipsikule hääle ja hinge andnud armastatud Eesti näitleja Ott Sepp. Anu rollis on Sipsiku duetipartneriks Elo Mirt Oja. Nimelt on Sipsiku filmis kuus laulu, mille muusika autoriteks on Ewert Sundja ja Liina Sumera. Laulu sõnad on kirjutanud Eesti lastekirjanduse grand lady Leelo Tungal.
«Sipsik on paljude tänaste emade-isade lapsepõlvekangelane ja otsus filmis kaasa lüüa sündis hetkega. Erinevalt stsenaariumist ja filmi visuaalsest poolest sai muusikat hakata kirjutama nullist, mis tähendas, et tunne oli umbes selline nagu põhikoolis vabal teemal kirjandit kirjutades,» kirjeldab helilooja protsessi algust. «Aga Leelo Tungla sõnadele on ju lausa lust muusikat luua ja see pool aastat, mis möödus mitte ainult lennukalt klaveri taga, vaid ka üsna tehnilist tööd tehes ekraani ees, oli minu jaoks täis küll väljakutseid, kuid ennekõike avastamisrõõmu ja põnevust,» on Sundja loomeprotsessiga rahul.
Filmi produtsendi Kristel Tõldsepa sõnul on muusikaline koostöö Ewertiga olnud äärmiselt meeldiv ja nauditav: «Tema kirjutatud lood on just need, mida Sipsiku film vajas – õigeid emotsioone siiralt edasi kandvad ja piisavalt sügavad, et kõnetada igas vanuses kuulajat. Maani kummarduse teeme ka Leelo Tunglale kelmikate värsside eest.»
Kuidas Ott Sepp Sipsiku rolli sai, kommenteerib armastatud näitleja nii: «Ega seda rolli kohe pakutudki, alguses kutsuti prooviesinemisele. Kuid kui teada sain, et mind sooviti Sipsiku osa lugema, olid tunded ülevoolavad. Samas tekkis ka hirm seoses tohutu vastutuskoormaga. Ikkagi Sipsik – see ei ole ometi mingi suvaline kana kuskil välismaa animatsioonis.» Kuidas näitleja nukule sobiva hääle leidis, oli omaette protsess: «Proovisime koos režissööridega nii ja naa, aga lõpuks tundus, et Sipsiku häält ei peaks kuidagi eraldi tegema, vaid see on olnud minu sees kogu aeg olemas.»
Filmis on üks stseen, kus Sipsik ja Anu krooksuvad võidu. «Kes mind tunnevad, teavad, et krooksumine on minu jaoks sama oluline kui hingamine. Ometigi mikrofoni ees, stressisituatsioonis, ei tulnud see mul kuidagi välja, ükskõik kui kõvasti ma proovisin või kui gaasilist limonaadi jõin,» meenutab Ott. «Õnneks peaaegu aasta pärast esimest helindamist kutsuti tagasi väikesi parandusi tegema ning siis ma võtsin ennast kokku ja sain Sipsiku jaoks ka mõned elegantsed krooksud lõpuks ära salvestatud,» kirjeldab peaosatäitja häälnäitlemise töö humoorikat poolt.
Eno Raua legendaarse lasteraamatu alusel kirjutasid stsenaariumi Karsten Kiilerich ja Aina Järvine, dialoogide autor on Mihkel Raud ning produtsendid Kristel Tõldsepp ja Anders Mastrup. Heliloojad ja filmilaulude autorid on Ewert Sundja ja Liina Sumera.
Eesti vaatajate jaoks annavad peategelastele oma hääle Ott Sepp (Sipsik), Elo Mirt Oja (Anu), Hugo Malmsten (Mart), Hilje Murel (ema), Ago Anderson (isa), Helene Vannari (vanaema). Kõrvalosades teevad kaasa Eliise Mööl (Kaara), Tobias Turk (Mattias), Merle Palmiste (Kuu), Nikolai Bentsler (taksojuht), Merle Palmiste (naine taksos), Piret Krumm (Kristel Amelia), Jan Uuspõld (rotipoiss), Piret Krumm (rotitüdruk), Hilje Murel (rotiema), Ago Anderson (rotiisa), Ralf Samuel Arulepp (väike poiss), Elisabet Reinsalu (Siutsu), Peeter Oja (Mõmmi).