VIDEO ⟩ Kas Dresdeni pommitamine 75 aastat tagasi oli sõjakuritegu?

Liitlaste õhuvägede pommitamises hävinenud Dresdeni vanalinn. Foto on 15. veebruarist 1945 Foto: HANDOUT/AFP/Scanpix

Liitlasvägede pommituslennukid hävitasid Teise maailmasõja lõpus Elbe krooniks kutsutud Saksamaa linna Dresdeni. Sõjaajaloolased lahkavad seni, kas tegemist oli sõjakuriteoga.

Soome ja Briti meedia teatel tegid umbes 800 brittide Halifax ja Lancaster ning 550 jänkide B-17 Flying Fortress pommituslennukit Dresdenisse 13. –15. veebruarini 1945 neli õhurünnakut, milles heideti linnale üle 4000 tonni lõhke- ja süütepomme.

Ameeriklaste B-17 Flying Fortress Teise maailmasõja ajal Saksamaal Marienburgi pommitamas Foto: akg-images/Scanpix

Vallandus tulemöll, mis tõi kaasa umbes 1000-kraadise kuumuse, mis põletas hapniku ja pani asfalti sulama. Euroopa üheks kultuurikeskuseks peetavast linnast hävines 6,5 ruutkilomeetri suurune ala, kus oli põhiliselt vana- ja kesklinn.

Britid ja ameeriklased pommitasid linna kahe lainena, esimene oli kella 22.00 ajal õhtul ja teine pärast keskööd. Sakslastel ei olnud Dresdeni kaitsmiseks just palju õhutõrjet ja seega kulges pommitamine plaanikohaselt.

Seni vaieldakse selle üle, palju liitlaste pommitamises tsiviilelanikke ja sõjapõgenikke hukkus. Pakutud on, et elu kaotas 25 000 – 500 000 inimest.

Dresdenisse oli tulnud tuhandeid inimesi, kes põgenesid pealetungiva nõukogude Punaarmee eest. Suur osa neist inimestest kaotas Dresdeni pommitamisel elu tules, kuid oli ka neid, kes hukkusid põlengust tekkinud mürgiste ainete tõttu.

Sakslaste arvates oli Dresdeni pommitamine Teise maailmasõja lõpul mõttetu hävitamine ja sõjakuritegu.

Liitlaste õhuväeüksused pommitasid Dresdenit 13. - 15. veebruarini 1945. Pildil hävinenud Jumalaema kirik ja selle ees Martin Lutheri kuju Foto: JHE/AP/Scanpix

Ajaloolased vaidlevad seni, kas liitlased panid Dresdeni pommitamisega toime sõjakuriteo. On neid, kelle arvates panid ja on neid, kes seda pommitamist peavad õigustatuks.

Pommitamist õigustavate ajaloolaste sõnul ei olnud Teise maailmasõja ajal riikidevahelist lepingut, mis käsitleks pommirünnakuid. Seda lepingut üritas ÜRO eelkäija Rahvasteliit sõlmida, kuid riigid ei olnud sellest huvitatud.

Haagi rahukonverentsil 1907 vastu võetud sõjareeglid peegeldasid 19. sajandi sõjakogemusi ning seda ei saanud rakendada 20. sajandi õhusõja korral.

Osa ajaloolasi on seega seisukohal, et rahvusvahelistele lepingutele toetudes ei saa Dresdeni lauspommitamist nimetada sõjakuriteoks ning 75 aastat pärast juhtunut seda kuriteoks pidada on idiootlik.

«Teise maailmasõja ajal ei olnud sõjapidamist puudutavaid rahvusvahelisi lepinguid ja kui need ka oleks olnud, oleksid diktaatorid nagu Adolf Hitler neile vilistanud,» teatasid asjatundjad. 

Nõukogude Punaarmee võit Stalingradi all 1943 ja liitlasvägede Normandia dessant 1944 olid liitlastele edukad ning avas tee Saksa linnade pommitamisele.

Enne Dresdenit tegi britid ja jänkid õhurünnakuid Hamburgile ja Berliinile. Brittide lennukitelt langes pomme öösel, ameeriklaste omadelt päeval ning sellega loodeti sundida Adolf Hitleri Kolmas Riik alistuma.

Dresdeni pommitamist tahtsid nii Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin kui Briti peaminister Winton Churchill, kes selle rünnaku käsu lõpuks andis.

Winston Churchill oma kuulsa sigariga, tegemas käega võidumärgina tuntuks saanud V-tähte. Inglise keeles «victory» Foto: General / ©2002 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Dresdeni pommitamise taktika taga oli Briti õhujõudude pommituslennukite komandör Arthur Harris, kes pärast sõda sai oma teenete eest aadlitiitli ning 1992 püstitati talle Londonisse mälestussammas.

Wintson Churchill ei maininud oma memuaarides Dresdeni pommitamist ega seda, et tema selleks käsu andis.

USA kirjanik Kurt Vonnegut kirjeldab oma romaanis «Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda» Dresdeni hävingut. Vonnegut oli Teise maailmasõja lõpul vangina tapamaja laos, olle seal ise Dresdeni pommitamise tunnistajaks. Ta romaanis on viide ka sellele, et läbi aegade on lahingutesse saadetud teismelisi poisse.

USA kirjanik Kurt Vonnegut 1979. aastal. Ta oli sõjavangina Dresdenis, kui liitlased seda 1945. aasta veebruaris pommitasid ning ta kirjutas sellest romaani «Tapamaja, korpus 5 ehk Laste ristisõda» Foto: MARTY REICHENTHAL/AP/Scanpix

Pärast liitlaste pommitamist põletasid sakslased hukkunud Dresdeni keskväljakul ja seega ei ole tänini hukkunute täpne arv teada.

Dresdeni pommitamises ellujäänud kirjeldasid hiljem, et nad olid nagu Dante «Põrgus». Sõjatsensuurist hoolimata läks ühelt ameeriklasest sõjakorrespondendilt Dresdeni pommitamise kohta lendu nimetus «terroripommitamine» ja seda nimetust hakati kasutama.

Hiljem on Dresdeni pommitamist võrreldud USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tehtud tuumapommirünnakuga.

Ameerika Ühendriikide õhujõud avaldasid 1950. aastatel aruande, milles õigustati Dresdeni pommitamist, kuna see Saksa linn oli tähtis raudteetranspordi- ja kommunkatsioonikeskus. Nende andmetel oli Dresdeni äärelinnades 110 sõjatehast 50 000 töötajaga.

Dresdenis mälestatakse iga aasta veebruaris 1945. aasta pommitamises hukkunuid.

Dresdenis mäletatakse igal aastal 1945. aasta pommitamises hukkunuid Foto: MATTHIAS RIETSCHEL/REUTERS/Scanpix