Miljoneid aastaid tagasi elas Lõuna-Ameerika soodes hiigelsuur kilpkonn, kelle kilp oli umbes kolm meetrit pikk ja kes kaalus 0,8 kuni 1,1 tonni.
PILDID JA VIDEO ⟩ 10 miljonit aastat tagasi elas Lõuna-Ameerikas hiigelkilpkonn
Esimesena kirjeldas seda kilpkonna, kes sai teadusnimetuseks Stupendemys geographicus, 1976. aastal ameeriklasest paleontoloog Roger Wood, kes uuris Venezuelast ja Colombiast leitud fossiile, teatab cnn.com.
Colombia Del Rosario ülikooli paleontoloogi Edwin Cadena sõnul leidis ta Colombiast La Tatacoa kõrbest ning Venezuelast Urumacost veel selle 10 miljonit aasta tagasi elanud kilpkonna fossiile, mis andsid liigi kohta uut infot.
Cadena lisas, et uurides selle hiiglasliku kilpkonna kilbiosi ja alalõualuud ilmnes, et isastel kilpkonnadel katsid pead luuplaadid, millel olid ogad.
Paleontoloog jätkas, et uued leiud näitasid, kui massiivsed need kilpkonnad olid ja millised ogad olid isaste peadel ja kaelal.
Need ogad kaitsesid kilpkonnade päid kui nad teiste isastega võitlesid. Emaste koljul ja kaelal ogasid ei olnud.
Cadena leidis selle liigi esimese fossiilse alalõualuu ja see üllatas teda, kuna seda oli varem aastakümneid otsitud ja ei leitud.
Alalõualuu andis parema pildi nende loomade toitumisest. Stupendemys geographicus liigi esindajad sõid mitmesuguseid kalu, krokodille, madusid ja molluskeid, kuid suutsid oma võimsa suuga purustada ka suuri seemneid.
Paleontoloogi teatel elasid need klipkonnad soisel alal, mis praegu on kõrb. See keskkond soosis nende kilpkonnade muutumist väga suureks.
Šveitsi Zürichi ülikooli paleontoloogiainstituudi ja muuseumi juht Marcelo Sánchez sõnas, et Stupendemys geographicus on meie planeedil olnud ja praegu eksisteerivatest kilpkonnadest suurim.
Teadlased ei tea, mis selle liigi esindajate väljasuremise põhjustas, kuid arvatakse, et seda võisid mõjutada Andide mäestiku teke ning Amazonase, Orinoco ja Magdalena jõgede eraldumine.
Hiigelkilpkonna uurimine on andnud selgema pildi kilpkonnade evolutsioonist ja aidanud teha kindlaks ta praegu elava sugulase. Selleks on suurepealine Amazonase jõekilpkonn, kes on oma väga kaugest esivanemast palju väiksem. Nende kahe kilpkonna toitumine on sarnane.
«Leiud näitavad, et äärmiselt suured kilbid ei olnud ainult merekilpkonnadel, vaid ka mageveekilpkonnadel,» lisas Cadena.
Ta jätkas, et Venezuelast Urumacost leitud fossiilne kilpkonnakilp on aastakümnete jooksul leitutest suurim.
«Need leiud aitavad meil paremini mõista Lõuna-Ameerika kilpkonnade evolutsiooni ja ka seda, milline oli nende suhe teiste nende kaasaegsete loomadega, kes elasid seal 13 – 10 miljonit aastat tagasi,» teatas Cadena.
Cadena jätkab hiigelkilpkonnade otsimisega Lõuna-Ameerika põhjaosas, et saada rohkem informatsiooni nende eelajalooliste loomade tekke, arengu ja suhete kohta teiste kilpkonnadega.
«Selle suure väljasurnud kilpkonna elustiilist ja bioloogilistest eripäradest pildi loomine on olnud põnev. Tundes olemasolevate liikide evolutsiooniajalugu, saame neid liike paremini kaitsta,» nentis paleontoloog.