Angkori langemise üheks põhjuseks oli põud?

Angkor

FOTO: SCANPIX

Teadlaste sõnul on iidse suurlinna, Kambodžas asuva Angkori languse üheks põhjuseks kliimamuutus, mis tekitas pikaajalise põua.

Angkor asutati üheksandal sajandil, edastab Live Science.

Khmeeride pealinn oli viie sajandi jooksul Kagu-Aasia peamine keskus.

Linna suurus on 1000 ruutkilomeetrit, olles suurim linnakompleks tööstuseelsel ajal.

Khmeeride impeeriumi langus 14. – 15. sajandil tõi kaasa sõja ning maa üleekspluateerimise.

Hiljutine uuring lisas veel ka pikka aega kestnud põua. Puuringide uurimine paljastas, et pikaajaliste põuaperioodide vahel olid lühikesed ja intensiivsed vihmaperioodid.

Angkoris on säilinud kanalite ja reservuaaride võrgustik, kuhu koguti vihmavett, mida hiljem kasutati kuivuse ajal riisipõldude kastmiseks. Uurimaks, kuidas sealne ühiskond vett kasutasid, analüüsiti kahe meetri paksust pinnasekihti suurimas reservuaaris West Barays, kuhu mahtus 53 miljonit kuupmeetrit vett. See on 20 rohkem, kui kulus kive Egiptuse Giza Suure püramiidi ehitamiseks.

Briti Cambridge´i ülikooli paleolimnoloog  Mary Beth Day võttis maapinnanäiteid ka Angkori piirkonna kaugematelt aladelt.

Uuring näitas, et Angkori 1000 aastase ajaloo jooksul oli mitu perioodi, mil veetase oli väga madal, vaid kümnendik tavalisest.

«Vee kahanemine viitab dramaatilistele sündmustele,» lausus Day.

Uurijad lisasid, et West Baray reservuaari ökoloogilised jäänused paljastasid, et veesüsteemid ei olnud järskude kliimamuutuse tingimustes enam töövõimelised.

«Angkor on heaks näiteks, et tehnoloogia ei aita äärmuslikes tingimustes katastroofi ära hoida. Angkoris oli oma aja kohta väga kõrgelt arenenud veesüsteem, kuid samas oli see keskkonnamuutuste suhtes väga tundlik,» selgitas Day.

Khmeeride impeeriumi kokkuvarisemise põhjuseks ei ole vaid veemajandamise läbikukkumine ja tehnoloogia. Angkori langus oli kompleksne protsess, millel oli mitu erinevat faktorit  - sotsiaalsed, poliitilised ja keskkonnast tingitud.