:format(webp)/nginx/o/2020/02/12/12937498t1h7cf6.jpg)
Brad Pitt on aastatega arenenud nägusast kassamagnetist edukaks produtsendiks. Pühapäeval võitis 56-aastane ameeriklane oma esimese näitlemis-Oscari oma paljukiidetud meeskõrvalosa eest Tarantino filmis «Ükskord Hollywoodis». Teekond selle hetkeni on olnud pikk ning täis märgilisi sündmusi – üheks olulisimaks neist üks konkreetne filmiroll.
William Bradley Pitt sündis 1963. aastal Oklahoma osariigis Shawnee linnas uskliku perekonna esimese lapsena ning kasvas üles Missouri osariigis Springfieldis. Isa William juhtis transpordiettevõtet ja ema Jane töötas pereterapeudina. Vaatamata oma usulisele kasvatusele on Pitt kirjeldanud oma noorust normaalsena. «Ma olin tavaline teismeline. Mulle pakkusid huvi autod ja tüdrukud, samuti matemaatika, keemia ja bioloogia,» on Brad Pitt öelnud intervjuus Soome väljaandele Ilta-Sanomat 2014. aastal.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/06/11845085t1h6045.jpg)
Pitt õppis ülikoolis ajakirjandust ja turundust, kuid lahkus koolist vahetult enne selle lõpetamist suure unistuse pärast: saada näitlejaks. Pitt kolis Los Angelesse ja teenis taskuraha muu hulgas limusiiniga stripparit sõidutades ning riietudes kiirtoiduketi maskotiks.
Brad Pitt sai oma esimese peaosa filmis 24-aastaselt režissöör Bozidar Nikolici filmis «Päikese varjupool» («The Dark Side of the Sun»), mis rääkis lugu haruldase nahahaiguse käes kannatavast ameeriklasest Rickist. Erinevaid kummalisevõitu töid teinud ning väiksemaid kõrvalosi mänginud Pittile oli see nagu loteriivõit. Film võeti üles 1988. aastal endises Jugoslaavias, peamiselt tänapäeva Montenegros. Olukord oli piirkonnas pingeline juba filmimise ajal ning oli oodata kodusõda. Noor Pitt, kes pidi selle kõige kiuste toime tulema ka esimese pearolliga, oli kõigele lisaks lennanud alles teist korda elus ning kodust väga kaugel. Film linastus lõpuks alles 1997. aastal, üheksa aastat pärast tegelikku tootmisaastat. Väidetavalt oli osa filmist jäänud sõjale jalgu, kuna Jugoslaavias puhkesid 1990ndate alguses lahingud, mis viisid Jugoslaavia lagunemiseni. «Minu arvates jäigi see riiulile, kuna sellel puudus teatav meelelahutuslik väärtus,» ütles Pitt palju hiljem Entertainment Weeklyle antud intervjuus.
Ajaloo hammasrataste vahele oleks võinud noore Pitti karjäär jäädagi, kuid...
Pitti tõeline läbimurre toimus filmi «Thelma ja Louise» («Thelma & Louise») kõrvalrollis kolm aastat pärast filmi «Päikese varjupool» filmimist.
Film «Thelma ja Louise» oli teekonnafilm, milles osalesid kaks tugevat naist (Geena Davis ja Susan Sarandon) ning see jäi filmiajalukku mitte ainult tänu säravale loole ja näitlejatöödele, vaid ka feministliku sõnumi poolest. Filmis pakkus Pitti kehastatud kena kauboi meeste poolt väärkoheldud Thelmale unustamatu motelliöö. Ehkki Pittil oli vaid väike kõrvalosa, piisas neist viiest tulisest minutist Geena Davisega 28-aastase näitleja tõusmiseks ülemaailmseks seksisümboliks.
/nginx/o/2020/02/12/12937499t1h381a.jpg)
Äärepealt oleks juhtunud, et JD roll filmis «Thelma ja Louise» oleks läinud kellelegi teisele, kuna sellesse rolli kandideerisid mitmed Hollywoodi näitlejad ning noor Pitt polnud režissöör Ridley Scotti jaoks JD rolli mängimiseks ei esimene ega isegi teine valik.
Becky Aikmani 2017. aastal ilmunud raamatus «Off the Cliff» on filmi kulisside taha jäänust ning ka sellest tuntud seksistseenist täpsemalt kirjutatud. Raamatu järgi pidas režissöör Pitti esmalt lihtsalt liiga nooreks. Proovivõtetel käisid sellised näitlejad nagu Mark Ruffalo, James Le Gros, Dermot Mulroney, Bill Baldwin ja George Clooney, kuid ükski neist polnud režissööri meelest sellesse rolli sobiv. Teadaolevalt jõudis rolli saamisele kõige lähemale Robert Downey Jr, kuid lõpuks arvati, et ta näeb modellipikkuses Geena Davise kõrval liiga lühike välja. Nii sai rolli 180 sentimeetri pikkune Brad Pitt.
/nginx/o/2020/02/12/12937497t1hfc45.jpg)
Becky Aikman paljastas 2017. aastal ilmunud raamatus ka, et enne Davise ja Pitti vahelise seksistseeni kujutamist pihustas režissöör Ridley Scott isiklikult Eviani vett Pitti kõhulihastele, et need paremini läigiksid. Fännide kurvastuseks tuli kahjuks seksistseeni lühemaks lõigata, kuna see oli algselt 15 minutit pikk. «Me olime põhimõtteliselt alasti. See on päris eriline kogemus, kui kõik teised seisavad ümberringi ning teevad oma tööd nagu mistahes tavalisel esmaspäeval,» rääkis Pitt stseenist dokumentaalfilmis «The Last Journey».
Peale seda läks Pitti karjäär ülesmäge ning mees on näidanud, et kena väliskesta all on andekas ning väga kohanemisvõimeline näitleja. Läks siiski mööda mõnda aega, enne kui Pittist sai tõsiseltvõetav näitleja. «Olen õppinud näitlejaks filme tehes. Mul ei ole kunagi olnud pikaajalisi plaane. Kui ma olen milleski ebaõnnestunud, olen mõelnud sellele hetkele ning läinud edasi. Ma ei pea ebaõnnestumist kaotuseks, vaid üheks etapiks, mis viib järgmise võiduni. Olen õppinud nautima õnnestumisi,» ütles ta Ilta-Sanomatele aastal 2014.
Maailmakuulsuse üks kõrvalnähte on suur avalik tähelepanu, mida Pitt on kirjeldanud nii vabastava kui ka piinavana. «Olen saanud uskumatuid tööpakkumisi, kohanud suurmehi kogu maailmast, aidanud vähekindlustatuid või lihtsalt lisanud vürtsi kellegi päevadesse. Mündi teine külg on see, et pean alati avalikes kohtades ettevaatlik olema. Ma pole 15 aastat hotelli fuajeesid näinud, sest kasutan alati tagauksi,» ütles ta Ilta-Sanomate intervjuus.
Brad Pitt on teinud hinnatud rolle paljudes kultusfilmides, sh «Intervjuu vampiiriga» (1994), «12 ahvi» (1995), «Kaklusklubi» (1999), «Teemandirööv» (2000), «Härra ja proua Smith» (2005), «Vääritud tõprad» (2009). Oma esimese näitlemise eest saadud Oscari teenis mees ära alles tänavu – kuigi tehniliselt võttes sai ta esimese kuldmehikese 2013. aastal ühena draamafilmi «12 aastat orjana» produtsentidest, kui linalugu parima filmi auhinna võitis.