/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2020/02/12/12935981t1ha1cc.jpg)
Soome naiste jäähokikoondise endine väravavaht Vilma Vaattovaara, rääkis Iltasanomatele, miks ta enda edukana tundunud elule soovis lõpu peale teha ning kuidas ta lõpuks depressioonist vabanes.
SAATUSE SOOSIK ⟩ Soome edukas jäähokipiiga avaldas ehmatava loo depressioonist ja selle võitmisest
Vilma Vaattovaaral tekkisid enesetapumõtted, kui pidev pingutus ja stress hakkasid vaimule. Ta oli edukas sportlane ning hea üliõpilane.
22-aastane jäähokipiiga oli parajasti üksi oma korteris USAs New Hampshire'is.
«Viimasel hetkel läksin paanikasse ega viinud kavandatut lõpuni,» rääkis soomlanna hetkest, kui üritas endalt elu võtta.
«Seejärel tundsin end olevat täiesti põhjas, sest ei olnud võimeline end isegi ära tapma,» jutustas Vaattovaara, kes on praegu 26-aastane veterinaariaüliõpilane Londonis.
«Tahtsin rääkida oma loo, sest inimesed ei pane tihtilugu tähele, millise pinge all noored on. Noortel on pidev välistest teguritest tingitud edu- ja saavutusvajadus ja sellega on väga raske toime tulla.»
Kõrged eesmärgid
Vaattovaara seadis endale juba noore tütarlapsena eesmärgiks jõuda Soome hokikoondisesse. Selleks, et unelm täituks, kolis ta 2012. aastal USAsse ja hakkas mängima sealses üliõpilassarjas. Samal ajal hoolitses tütarlaps ka oma tulevase karjääri eest – ta õppis ülikoolis biomeditsiini – õpitulemusteks kõlbasid vaid kõige kõrgemad hinded. Kuigi kõik näis kulgevat hästi, sest ka jäähokimängudes oli ta tasemel, ei pidanud noor naine stressile vastu.
Teisel õpinguaastal põrus ta vaimselt täielikult, tal jäid mitmed hokimatšid vahele ning kuna neiu identifitseeris end vaid spordi kaudu, siis hakkas talle tunduma, et tema elul pole mingit tähendust.
Alkohol ja tabletid
Kuigi pidutsemine kuulub ülikoolikultuuri juurde, siis Vaattovaara hakkas alkoholi tarbima üksi. Pudel veini õppimise ajal ära juua oli naljaasi.
«Ühel eksamil olin purjus, kuid sain maksimaalsed sada punkti. Ei saanud üldse aru, et joomine mingi probleem oleks,» rääkis soomlanna.
Kord võistkonnakaaslastega pidutsedes võttis ta koos alkoholiga ka unerohtu. «Hommikul ärgates ei mäletanud isegi, et oleksin baaris olnud. Hiljem sain teada, et olin löönud oma võistkonnakaaslast. Oli kohutav tunne.»
Behind The Mask with @Waattovaara of @ILVES_Naiset #NaistenLiiga https://t.co/gYwS7Yb7iw pic.twitter.com/TWfzRwIx0h
— The Ice Garden (@TheIceGarden) December 4, 2017
Niipalju oli Vaattovaaral autunnet, et jokkis peaga treeningutele ei läinud. «Jõin pühapäevast kolmapäevani, ja kui ei joonud, siis võtsin unerohtu,» rääkis endine hokimängija.
Vaattovaara varjas oma probleeme kaua. Lõpuks läks ta arsti vastuvõtule, kes suunas sportlase psühhiaatriahaiglasse. Tohtri sõnul oli oht, et Vaattovaara võib endale viga teha.
«Ütlesin arstile, et mul poleks midagi selle vastu, kui ma bussi alla jääksin.»
Enesetapukatse
«Sain kutse Soome koondisesse, kui olin hullumajas. Sain sealt teha vaid ühe kõne. Helistasin treenerile ja valetasin, et mul on nohu. Vale läks läbi. Kui haiglast välja sain, ühinesin koondisega ja sõitsin maailmameistrivõistlustele.»
Pärast MMi tütarlapse probleemid jätkusid. «Tekkis kinnisidee sooritada enesetapp ja teha seda sellisel moel, mis lähedastele võimalikult vähe valu valmistaks. Lugesin netist, kuidas seda teha,» rääkis ta.
Enesetapumõtted konkretiseerusid tapukatsega, mis jäi õnneks pooleli. Ta jutustas oma teost sõbrannale, kelle abil taas psühhiaatriakliinikusse läks.
Rääkige oma muredest
Vaattovaara loodab, et tema lugu on õpetlik ja hoiatav teistele noortele. «Kui vaim jääb haigeks, siis ei pruugi karmidest tõsiasjadest ise arugi saada,» ütles ta. «Kõige kummalisem on see, et kõikidest asjadest kõige rohkem kartsin seda, et ma ei saa piisavalt mänguaega – tervise peale ei mõelnud ma üldse.»
«Tean, et rääkimine on raske, kuid kui rääkida vähemalt ühele inimesele, siis uskuge, see aitab,» rääkis Vaattovaara.
Vaattovaara õpib praegu Londonis ülikoolis ning on ka ühes sealses klubis hokitreener.