Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Elmari muusikauudised

Copy
Lenna Kuurmaa
Lenna Kuurmaa Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Toome teieni raadio Elmar 5. nädala muusikauudised. Lõõtsavägilased tegid kummarduse vanameister Heino Sõnale, Lenna bänd tähistab tänavu oma 10. sünnipäeva, ansambel Wiiralt avalikustas videosingli «Näita mulle tee» ja Sunlight võidab uue looga vallaliste südameid.

Kümme aastat hitte – Lenna bänd tähistab tänavu oma 10. sünnipäeva

Täpselt aasta tagasi Eesti Muusikaauhinnad 2019 galal aasta naisartisti auhinna võitnud Lenna ja tema bänd tähistavad tänavu oma 10. sünnipäeva. Sel puhul on oodata üle-Eestilisi pidustusi kontsertide näol läbi aasta, neist esimene leiab aset 14. märtsil Tallinnas Fotografiskas.  Kontsertidel tulevad esitusele Lenna tuntuimad lood läbi kümnendi nagu «Rapunzel», «Kogu tõde Jüriööst», «Mina Jään», «Kolm Korda» ja paljud-paljud teised palad, mis inimestele südamesse pugenud. Pole kahtlustki, et Lenna on üks armastatumaid Eesti artiste. Kümme aastat tagasi tõusis ta sooloartistina kodumaise muusikamaailma tippu ning tema talent särab seal sama eredalt tänase päevani.  2018. aasta lõpus ilmunud viimane stuudioalbum «3X» viis Lenna muusika taaskord kodumaiste edetabelite tippu. Tema singlid «Kolm korda» ja «Keeruta» tõid Lennale aasta enimmängitud naisartisti Kuldse Plaadi auhinna. Lenna esiletõus sooloartistina algas 2010. aastal kui plaadifirma Mortimer Snerd avaldas Vaiko Epliku kirjutatud/produtseeritud debüütalbumi «Lenna». Debüütalbum tõi Lennale neli Eesti muusikaauhinda, sh aasta laulu tunnustuse. Lenna teise, koostööst Mihkel Rauaga sündinud albumi teekonna avas suure pauguga 2012. aasta hittsingel ning EMA aasta laulu auhinna pälvinud «Mina jään». 2013. aastal ilmavalgust näinud albumit kiitsid nii kriitikud kui ka kuulajad - selle tunnistuseks oli ka preemia EMA aasta albumi näol.

«On paras aeg teha väike kokkuvõte, sõita Eesti kaunimatesse paikadesse, kohtuda teiega mu armsad sõbrad ja kuulajad, et siis juba jälle uue muusika suunas edasi rännata,» sõnas Lenna.

 

Lõõtsavägilased tegid kummarduse vanameister Heino Sõnale

Ansambel Lõõtsavägilased andsid välja uue albumi esimese singli ja tegid kummarduse vanameister Heino Sõnale. Ansambel Lõõtsavägilased tähistasid 29. jaanuaril oma kuuendat sünnipäeva ja andsid selle puhul välja uue singli nimega «Sabalugu». Käesoleva aasta suvel ilmub bändil juba viies album ning just «Sabalugu» on üks nendest lugudest mida uuel plaadil kuulda saab. «See räägib sellest milline oleks inimese elu siis, kui ta peaks oma igapäeva toimetusi tegema elades, koos sabaga. Lugu on saadud Karksi- Nuias elanud kanneldajalt Heino Sõnalt. Heino oli inspiratsiooniallikaks nii mõnelegi põlvkonnale kandlemängijatele. Tal oli mitmeid õpilasi, kellest üks, Eva Väljaots, mängib ka kaasa selles loos, täites sellega ka Heino enda suure soovi, mida ta kahjuks tervise halvenedes ise ei saanud enam teha. See laul on meiepoolne kummardus vanameistrile, ühtlasi ka sõbrale, Heino Sõnale,» sõnas Lõõtsavägilaste solist Andres Eelmaa.
 

Piire avardav Jazzkaar avaldas põhiprogrammi

Festival toob lavalaudadele Grammy võitjaid ja nominente, eriprojekti «Antarktika 200» ning palavalt armastatud kodumaised koosseisud. Sellel aastal astub põhiprogrammis üles 40 muusikalise koosseisu 18-st riigist. Kümnepäevane muusikapidu on mitmes mõttes piire avardav. Kui festival on aastast-aastasse pakkunud mitmekesist muusikažanrite valikut ning tegelenud jazzivaldkonna populariseerimisega, siis sel aastal tuleb ainuesitlusele geograafilisi piire ületav eriprojekt «Antarktika 200», mille helikatkendid salvestati polaarkõrbes. Festivali avavad Vaiko Eplik ja Kristjan Randalu kontserdiga „Kooskõla lahkhelid“. Sel aastal täitub meestel 10 aastat esimese ühiskontserdi “Kooskõla” esitlemisest Jazzkaarel. Numbrite maagiat pakuvad ka Kadri Voorand ja Liisi Koikson. Hiljuti Eesti Muusikaauhindadel Aasta Jazzalbumi auhinna võitnud Voorandil täitub 15 aastat Jazzkaare debüüdist. Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand esinevad sel puhul keelpillidele loodud eriprojektiga. Koiksonil täitub 15 aastat auhinnatud jazzalbumi “Väike järv” väljaandmisest. Selle auks teeb muusik kummarduse möödunule ning taasesitab armastatud muusikapalasid kõnealuselt plaadilt.

Eriti hea meel on noorte muusikute säravate debüütide üle, mis leivad kinnitust Jazzkaare kontsertidel. Ramuel Tafenau, Rita Ray, Anett pole üksnes säravad interpreedid, vaid ka haarava muusika loojad. 31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 17.-26. aprillini 2020 üle Eesti. 
 

Sunlight võidab vallaliste südameid

Raadio Elmar Muusikauudistele andis intervjuu Lauri Hermann ansamblist Sunlight. Tegu on bändiga, kuhu kuuluvad vaid hoolitsetud välimusega musikaalsed meesterahvad. Lisaks Laurile tegutsevad bändis solist Kristo Poka, klahvpillimängijast bändi pesamuna Kristjan Reinvee, kitarrist Kalmer Neidla ja trummar Sven Schmeiman. Meloodilist skandinaavia stiilis tantsumuusikat viljelev Sunlight on tihe külaline ka pulmapidudel, kus eeskätt vallaliste neidude hordid lava ees oma koha leiavad. Bändimehed on ka tublid sulesepad, sest uue laulu «Tuhanded teed» sõnad sai kirjutatud üheskoos. Bänd utsitab kuulajaid uskuma oma unistustesse ja leidma oma õige tee. Aktiivne suhtlus fännide ning koostööpartneritega toimub nii Facebook'is kui ka Instagramis Ansambel Sunlight nimelisel lehel.

 

Vaiko Eplik ja Priit Võigemast avaldasid ühise singli «Ainult sul»

Muusik Vaiko Eplik ja näitleja Priit Võigemast lähevad sel kevadel koos tuurile, andes kontserte oma noorpõlvebändi Joyguns nime all. Varem on Joygunsi materjal avaldatud 2014. aastal NO99 lavastuse «Muuseas: Ma armastan sind» raames, nüüd ilmus esimene uus singel «Ainult sul».

«Meil on tegelikult kaks kassetitäit materjali 1995. ja 1996. aastast, mille salvestasime Priidu magamistoas Saksa päritolu duubelmakiga, uus singel on esimene kord, kui oleme päris stuudios midagi koos lindistanud,» selgitas Vaiko Eplik ja kinnitas, et hea tunne on pärast kõiki neid aastaid lõpuks koos bändi teha. «Ainult sul» pärineb Toivo Kurmeti sulest, kuulsaks laulis selle 1960. aastate lõpus Jaak Joala Kurmeti ansambliga Virmalised. «Esitame märtsis toimuvail kontsertidel lisaks oma lauludele ka lemmikpalu Eesti levimuusika kullafondist, kuhu kuulub kahtlemata ka Kurmet,» sõnas Eplik. Joygunsi kontsertuuri raames jõuavad Eplik ja Võigemast märtsis Pärnusse, Viljandisse, Tallinna, Tartusse ja kodulinna Raplasse.
 

Igal aastal toimumispaika vahetav laulupidu Vaba Rahva Laul liigub tänavu Haapsallu

Kontserdi Vaba Rahva laul kontserdi kavas on palju laule Jaak Joala ja Georg Otsa repertuaarist.Joala sünnist möödub tänavu 70 ja Otsa sünnist 100 aastat.Kontserdil astuvad üles Märt Avandi, Nele-Liis Vaiksoo, Simo Breede, Rasmus Kull jt. Traditsiooniliselt juhatab koore Lauri Breede, lauljaid saadab Urmas Lattikase bänd ja pidu juhib taas Veikko Täär. «Lisaks ikka ka isamaalised laulud ja muidu ilusad laulud meie omas eesti keeles,» ütles korraldaja Ülo Kannisto. «Peopaigavalikul määrab otsustamist ka see, kas koorid on neis paigus enne laulnud. Haapsalus näiteks on vähe lauldud, kuna seal puudub laululava, aga kooridele koht väga meeldib. Traditsiooniks on saanud, et ehitame selleks puhuks jälle ajutise lava, kuhu kõik ära mahuvad. Pealegi on linnuses tehtud väga palju renoveerimistöid, nii et täielikult põnev vaatamisväärsus pealekauba,» sõnas Kannisto. Vaba Rahva Laul toimub Haapsalus 20. augustil.

 

Maarjamäe lossis avatakse näitus «Anne Veski. Tähelend»

Näitus annab värvika ülevaate Anne Veski kujunemisest jumaldatud lavatäheks ja 1980ndate aastate läänelikuks moeikooniks.

Anne Veski hääle tunnevad ära kümned, kui mitte sajad tuhanded raadiot kuulavad inimesed nii Eestis kui ka Venemaal. Ta on kuus korda päevas rõkkama pannud mitmekümnetuhandelise staadionipubliku ning tema stiilsed lavakostüümid tegid temast moeikooni miljonitele nõukogude naistele.

Veski 1980ndate aastate lavastiil astus ühte jalga ajastu moetrendidega mujal maailmas – rüüsid, žabood ja puhvvarrukad; hiljem meestemoest inspireeritud power-dressing detailid nagu õlakutega tugevdatud lai õlajoon, sirged lõiked, bleiserid ja frakid ning püksid. Näitusel näeb nii Tallinna moemaja moekunstnike poolt Veskile loodud komplekte, aga ka Moskva Suure Teatri ateljees valminud tuhandete naiste unistuste rõivaeset “Hea tuju laulu” kleiti.

Staarielu melu ja glamuuri kõrval tuleb näitusel juttu ka selle mõrumatest telgitagustest, 1980. aastate nõukogude muusikatööstuse tagamaadest ja mõjust Eesti muusikatööstuse arengule.

Meeletu lavakogemusega Anne Veski ütleb ise: «Kuidas tähed süttivad? Tööga, kulla sõbrad. Põrandal magatud öödega, külmas bussis kontserdilt kontserdile loksumisega, konservidega hotellitoas. Aga natuke annet peab ka olema.»

Eksponeeritud on Veskile austajate poolt tehtud põnevad kingitused ja iseäralikud meened.

Näitus on avatud alates 7. veebruarist. Esimesed ekskursioonid näitusel toimuvad 9. veebruaril kell 14.00 ja 24. veebruaril kell 13.00. Näitus on Maarjamäe lossis avatud 26. juulini 2020.

 

Ansambel Wiiralt avalikustas videosingli «Näita mulle teed»

See on lugu Wiiralti hiljuti ilmunud plaadilt «Tulivesi». Bändil jäävad seljataha edukad plaadiesitlused Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres ning peagi ootavad oma järge teised paigad üle Eesti. Su nägu kõlab varsti tuttavalt finalist Marta Arula jätkab sealt, kus «Tulivesi» lõppes. Ta otsib oma kohta maailmas, mis sellele southern rock’n’roll bändile omane… kesk viskipudeleid ja joint‘e. Ma olen kuningas, kes ilma maata… oma kuningriik veel vallutamata. Video on Tallinna ja Tartu plaadiesitlustel filminud ja kokku pannud Peeter Paaver.
 

Tommyboy avaldas uue singli

Armastusest võib rääkida lõputult. Tommyboy uus singel «Lopsakad huuled» just sellel teemal sõna võtabki. Loo muusika autoriga on koostöö juba 90-ndatest kui mõlemad mehed moodustasid räppgrupi Noizmakaz. Uus lugu on sündinud inspireerituna Jamaika ja laiemalt Kariibi mere piirkonna stiilidest nagu dancehall, reggae, soca ja reggeton. Veel käesoleval aastal on oodata SUREKOER Pwang! riddimil põhinevat EP-d, kus erinevad kodumaised ja välismaised artistid on teinud samale rütmile oma versioonid.

Tagasi üles