:format(webp)/nginx/o/2020/02/07/12926758t1h1ddc.jpg)
Saksamaa Heidelbergi ülikooli teadlased uurisid Mehhiko veealusest koobastikust leitud väga vana naisekoljut, millel on raske eseme löögijälgi ja märke, et naisel võis olla süüfilis.
Mehhiko koopast leitud 9900 aasta vanune kolju on kohutavate vigastustega
Teadlaste arvates elas naine Yucatani poolsaarel umbes 9900 aastat tagasi, olles seal üks esimesi nüüd teadaolevaid elanikke, teatab livescience.com.
Uurimine näitas, et naise koljul on mitu vigastust. Talle on pähe löödud raske esemega, mis ta kolju osaliselt purustas. Lisaks on koljul süvendeid, mis viitavad, et ta võis põdeda süüfilist, mis on sugulisel teel leviv nakkushaigus.
«Tundub, et naisel oli raske ja õnnetu elu, eriti kurb võis olla ta elu lõpp. Me ei tea seda täpselt, kuid sellele viitavad vigastused koljul. Ma ei tea ka seda, kas naine tapeti koopas või viidi pärast ründamist sinna surema,» sõnas Heidelbergi ülikooli Maa uuringute instituudi paleoökoloog Wolfgang Stinnesbeck.
Kolju leidsid 2016. aasta septembris Mehhiko koopasukeldujad Vicente Fito ja Ivan Hernández Yukatani poolsaarel Tulumi lähedal asuvast Chan Holi koopast, mis on vett täis.
:format(webp)/nginx/o/2020/02/07/12926761t1h33c7.jpg)
Kolju leidmine oli juhuslik, sest nad otsisid sealt hoopis teisi inimjäänuseid. Nad arvasid, et leidsid otsitud isiku kolju ja veel mõned luud, kuid hiljem selgus, et tegemist on hoopis teiste inimjäänustega.
Rahvusvaheline teadlastemeeskond eesotsas Saksamaa Heidelbergi ülikooli uurijatega uurisid nüüd koopast leitud luid. Kunagisest terviklikust skeletist on alles vaid 30 protsenti.
Tehti kindlaks, et luud kuulusid ligi 10 000 aastat tagasi elanud naisele, kes oli umbes 164 sentimeetrit pikk ja suri umbes 30-aastasena. «Naise elu lõpp oli tõenäoliselt kohutav, sest koljuvigastustel ei ole paranemise märke. Me ei tea, kas kas ta suri pähe saadud löökidest kohe või oli veel mõni aeg elus,» sõnas uurijate juht Wolfgang Stinnesbeck.
Uurijate sõnul on naise koljul süvendid, mis võivad olla tekitatud Treponema pallidum mikroobi poolt. See mikroob tekitab nakkuslikku suguhaigust süüfilist. Kui naisel oli süüfilis, siis on see Põhja-ja Lõuna-Ameerikas vanim teadaolev süüfilise haigusjuhtum.
Krimiantropoloogi Samuel Rennie sõnul võivad koljusüvendid viidata ka sellele, et tal võis olla luuümbrise põletik ehk periostiit.
Teadlased ei välista, et kaua aega koopas olnud koljule tekkisid süvendid niiskuse tõttu. Rennie ja Stinnesbecki teatel plaanivad nad edaspidi uurida naise koljut kompuutertomograafiga, et saada vigastustest ja süvenditest selgem pilt.
Teadlased võrdlesid 9900 aastat tagasi elanud naise koljut Mehhiko teistest koobastest leitud 452 iidse koljuga. Uurimine näitas, et selle naise kolju on natuke pikem ja kitsam kui teised iidsed koljud.
Teadlaste sõnul näitasid need koljud, et umbes 10 000 aastat tagasi elas tänapäeva Mehhiko alal kaks erinevat inimgruppi.
:format(webp)/nginx/o/2020/02/07/12926756t1h62d0.jpg)
Lisaks leiti Tulumi koopakoljude hammastes palju auke, mis viitab et nende menüüs olid toidud, milles oli palju suhkrut. Tõenäoliselt toitusid need inimesed maguskaktusest, milles on palju looduslikku suhkrut, ning ka metsmesilaste meest.
Teistel Lõuna-Ameerikast leitud iidsete inimeste koljude hammastel on vähe kaariesemärke ja hambakahjustusi, mis näitavad, et nende söögis oli vähe suhkrut.
Koljude ja hammaste erinevused näitavad, et Mehhiko aladel elas pleistoteseeni lõpus grupp inimesi, kes ei olnud seotud sealsete küttide ja korilastega, vaid moodustasid omaette kogukonna.
Kui Kesk-Mehhikos elasid inimesed, kes olid pikka kasvu ja suurepärased kütid ning oskasid valmistada keerulisi kivitööriistu, siis Yukatani poolsaarel elasid lühikesed inimesed, kes olid primitiivsemad, kuna nende elualalt ei ole kivitööriistu leitud.