VIDEO ⟩ Kas Londoni professor tegi koroonaviiruse ravimiseks läbimurde?

Koroonaviiruse suhtes positiivne veretest. Pilt on illustreeriv. Foto: shutterstock.com

Briti viroloogi Robin Shattocki sõnul õnnestus tal oma meeskonnaga luua koroonaviiruse vaktsiin kahe kuni kolme aasta asemel vaid 14 päevaga.

Londoni Imperial College’i infektsiooni ja immuunsuse uurimisosakonna juht Shattock selgitas, et nad kavatsevad uut vaktsiini katsetada alates järgmisest nädalast loomadel, teatab news.sky.com. 

Kui nad saavad oma projektile lisaraha, siis suvel hakatakse vaktsiini katsetama inimeste peal.

Kuna see vaktsiin on alles loomise ja katsetamise järgus, siis ei saa sellega veel uude koroonaviirusesse 2019-nCoV nakatunuid ravida.

«Tavaliselt kulub uue vaktsiini loomiseks 2–3 aastat, enne kui sellest saab kasutuskõlblik ravim. Meil õnnestus saada laboris vaid 14 päevaga vaktsiin, mida saab kohe katsetada loomadel. Kui kõik hästi läheb, siis võtame ette inimesed,» sõnas viroloog.  

Shattock on nende viroloogide seas, kes maailma eri paikades teevad katseid, et saada uue koroonaviiruse ravimiseks vaktsiin. Ta lisas, et nad said selle vaktsiini õigel ajal, sest kui uus koroonaviirus muutub pandeemiliseks, siis võib sellest abi olla.

Viroloogi sõnul ei ole uue koroonaviiruse leviku tipp veel kätte jõudnud ja veel tuhanded inimesed võivad nakkuse saada.

«Oleme teinud sammu lähemale, et saada koroonaviiruse ravimiseks kõlblik vaktsiin,» teatas Shattock.

Uue koroonaviiruse vaktsiini luuakse lisaks Suurbritanniale ka Hiinas, USAs, Austraalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. Venemaa tervishoiuministeeriumi teatel kulub uue vaktsiini loomiseks 8–10 kuud.

Hiina arstid ja viroloogid otsivad samuti koroonaviirusele ravi. Kinnitamata andmetel on ka neil valmis vaktsiin, mida hakatakse katsetama.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas, et katsetamisjärgus vaktsiinid ei ole veel ravimid, millega koroonaviiruse patsiente ravida.

Meditsiinieksperdid peavad uut koroonaviirust 2003. aastal levinud SARSi ehk raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomiga võrreldes ohtlikumaks.

SARSi epideemia ajal suri 800 inimest, uude koroonaviirusesse surnuid on lühikese ajaga ligi 500.

Läänes on Hiina võime kritiseeritud, et nad ei reageerinud uue koroonaviiruse levimisele kiiremini.

Ka SARSi levimise ajal hakati looma uut vaktsiini, kuid seda ei arendatud lõpuni, sest haigus kadus sama ootamatult kui oli tekkinud.

Briti tuntud nakkushaiguste arsti David Heymanni sõnul tuleks vaktsiin ikkagi välja töötada, sest ka tulevikus on haigusi, mille puhul seda saab kasutada.

Uus koroonaviirus hakkas möödunud aasta lõpul levima Hiinas Hubei provintsis Wuhanis. Tänase, 5. veebruari seisuga on selle tagajärjel surnud ligi 500 inimest ja umbes 25 000 on nakatunud.

Koroonaviirused kuuluvad Coronavirus perekonda. Selle viiruse osakesed ehk partiklid on välimuselt päikesekrooni sarnased. Koroonaviiruste pinnal on nuiakujulised moodustised, mis on pinna-glükoproteiinid, mille pikkus on 20 nanomeetrit ja laius 5–11 nanomeetrit.  

Selle viiruse nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corona, mis tähendab krooni või pärga.

Koroonaviiruse osakesed, mis meenutavad päikest ja kiiri. Pilt on illustreeriv. Foto: shutterstock.com