:format(webp)/nginx/o/2020/01/31/12908256t1h2e9c.jpg)
Maailma suurim päikest uuriv Daniel K. Inouye Solar Telescope (DKIST) tegi 2019. aasta detsembris Päikesest kõrgresolutsioonilised pildid, millel on meie Päikesesüsteemi keskset tähte näha sellisena nagu ta oleks karamelliga plaksumais.
PILDID JA VIDEO ⟩ Päikeseteleskoobi tehtud piltidel on Päike nagu karamelliga plaksumais
DKIST teleskoop asub Hawaii Maui saarel Haleakalas, teatab livescience.com.
Nüüd avaldatud piltidel on näha Päikese pinna pulsseerivaid osakesi. Nende osakeste keskmes on ülikuum plasma, mille temperatuur võib olla 6000 kraadi. Plasma jahtudes vajub see osakeste vahel olevate kanalite kaudu taas Päikese pinna sisse.
Astronoomide sõnul jääb uue teleskoobiga tehtud kõrgresolutsioonilistelt piltidelt mulje nagu oleks Päike vaid 30 kilomeetri kaugusel.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/31/12908318t1h06e1.jpg)
Uue telekoobi abil sukelduvad teadlased Päikese müsteeriumisse, miks on Päikese kroon ehk väliskiht kuumem kui nähtav pind. Päikese krooni temperatuur võib ulatuda 2 miljoni kraadini, samas kui pind on umbes 6000 kraadi.
DKIST teleskoobi ainulaadne lahutusvõime ja tundlikkus võimaldavad esmakordselt näha Päikese magnetvälja detailselt. Astronoomid uurivad seda, kuna Päikeselt pärit laetud osaksesed ehk päikesetuul võib häirida Maa satelliite, elektrivõrke ja sideinfrastruktuuri.
DKIST teleskoobi juht Thomas Rimmele sõnas 24. jaanuaril toimunud pressikonverentsil, et nüüd saadud fotod Päikesest on kõige kõrgema resolutsiooniga, mis eales on tehtud, kuid tulevikus on võimalik saada veelgi selgemaid ja detailsemaid pilte.
«Päikese pind oleks nagu kaetud plaksumaisiga, millele on valatud karamelli. See oleks magus suutäis. Tegelikult on asi magusast kaugel ja need osad on ülikuumad,» nentis Rimmele.
Ta lisas, et iga Päikese pinna osa on umbes sama suur kui Texase osariik, mille pindala on 696 000 ruutkilometrit.
2012. aastal ehitama hakatud teleskoop tegi oma esimese kõrgresolutsioonilise pildi 10. detsembril 2019, kui teleskoobi ehitamine ei olnud veel lõppenud.
Siis oli töötas vaid üks instrument - Visible Broadband Imager (VBI). VBI teeb Päikese pinnast ja madalamast atmosfäärist äärmiselt kõrge eraldusvõimega pilte.
13-korruselise observatooriumi ehitamine jätkub ja ülejäänud instrumendid lülitatakse järkjärgult sisse. Telekoop peaks täiesti valmis olema 2020. aasta juulis.
«Oleme väga pika maratoni viimases etapis,» sõnas teleskoobi juht Thomas Rimmele.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/31/12908319t1hb192.jpg)
Ta lisas, et kuna observatooriumit alles ehitatakse, siis saadud pilte ainult töödeldi, kuid ei analüüsitud teaduslikult.
See teleskoop, mis saab tulevikus veel lisainstrumente, peaks töötama 44 aastat, hõlmates kahte Päikese 22-aastast tsüklit.
«Päikeseteleskoop on ajakohastatav ja sellele saab lisada instrumente. Ta on nagu Šveitsi armeenuga,» sõnas USA teadusfondi astronoomia osakonnas Päikese uurimis programmi juht Dave Boboltz.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/31/12908282t1hb800.jpg)
Päikesest lähtuv päikesetuul ehk laetud osakesed mõjutavad Maa atmosfääri osakesi, tekitades virmalisi, mis on kena vaatepilt.
Kuid Päike võib olla ka dramaatiline, «sülitades» välja suured tükid plasmat ja osakesi, mida nimetatakse koronaalse massi väljutamiseks (CME). Need osakesed võivad Maale jõudes mõjutada satelliite ja elektrivõrke, tekitades elektrikatkestusi.
Üks tuntumaid Päikesest põhjustatud katastroofe leidis aset 1989. aastal, kui Kanadat tabas geomagnetiline torm, mis tekitas üheksatunnise elektrikatkestuse kogu Kanada territooriumil. Kahjud ulatusid triljonite Kanada dollariteni.
Boboltzi sõnul on inimkond aina rohkem sõltuv tehnoloogiast, kuid see teeb meid kosmoseilma suhtes haavatavaks.
Päikese mõju võib olla lühiajaline, kuid laastav. Ta tõi näite, et 2017. aasta septembris, kui Kariibi merel möllasid korraga kolm orkaani, põhjustasid päikesepursked raadioside katkestusi.
Need katkestused olid ohtlikul ajal, kui oli vaja inimesi päästa ja kestsid kõige pikemalt 8 tundi.
«On väga ohtlik, kui Maal toimuvad looduskatasroofid ajal, mil meie planeeti mõjutavad Päikeselt pärit osakesed,» teatas USA teadusfondi juht Valentin Pillet.
DKIST teleskoop võimaldab astronoomidel saada kosmoseilma kohta rohkem teada, aidates ekstreemseid sündmusi ette näha ja neile kiiresti reageerida.
Pillet selgitas, et Päikese pinna esmase uuringu teeb uus teleskoop, kuid tema saadetud infot analüüsivad veel mitmed seadmed, kaasa arvatud USA NASA Parker Solar Probe, mis saadeti välja 2018 ja mis on Päikesest 6 miljoni kilomeetri kaugusel.
Euroopa kosmoseagentuur saadab sel aastal kosmosesse Solar Orbiteri, mis hakkab uurima päikese heliosfääri, mis on Päikese plasma leviala.
«See kolmik suudab kõike, nad täiendavad üksteist. DKIST teleskoop annab detailse pildi Päikese magnetväljast, ülejäänud kaks teistest Päikese protsessidest,» selgitas Pillet.
Tulevikus võidakse saata ka kosmoselaev Päikest uurima.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/31/12908404t1hd74e.jpg)