VIDEO ⟩ Teadlased lahendasid Baikali järve jäärõngaste saladuse
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. jaanuar 2020, 14:09
/nginx/o/2020/01/31/12907727t1h69f6.jpg)
Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA teatel on teadlastele ja astronautidele pakkunud huvi Baikali järvele kevadeti tekkivad suured jäärõngad, kuid nüüd on teadlased selle mõistatuse lahendanud.
Esmakordselt märgati maailma ühel vanemal ja kõige sügavamal järvel kummalisi rõngaid 2000. aastate alguses ning neist sai uurimisobjekt pärast seda, kui Rahvusvahelisest kosmosejaamast (ISS) 2009 tehtud satelliidipiltidel oli kahte sellist jäärõngast näha, teatab mtvuutiset.fi.
5 – 7 kilomeetrise diameetriga rõngaste tekkepõhjust üritati teada saada, kuid ei saadud. See tekitas vandenõuteooriaid, et tegemist on mingite militaarkatsetega või tegid tulnukad need, kuna rõngad on väga suured ja nähtavad tervikuna vaid taevast.
Aastate jooksul analüüsisid NASA ja mitme ülikooli teadlased satelliidifotosid ja rõngaste kohta käivat infot, saades lõpuks teadad, millega tegemist on.
«Arvati, et nende moodustumisel mängib rolli järve põhjast kerkiv gaas, kuid ilmnes, et Baikali järve vees on kuumaveeallikate tõttu soojad keerised, mis liiguvad jää all vastupäeva. Need tekitavad jäärõngaid,» selgitas Prantsusmaa Toulouse’i ülikooli hüdroloog Alexei Kouraev.
Ta lisas, et jäärõngaste keskosa ei sula, kuigi selle all olev vesi on soe, sest vool on nõrk. Kuid rõngaste servades on vool tugevam ja sooja vee tõttu toimub seal sulamine, tekitades selgelt eristatvaid jäärõngaid.
Teadlased jätkavad nende jäälahmakate uurimist. Lisaks kevadele on neid vahel märgatud ka sügisel, kui järvele hakkab jää moodustuma.
Arvatakse, et sügisel toimub nende teke temperatuuri languse, samast suunast puhuvate tuulte ja järve laskuvate jõgede abil.
Teadlased jäädvustasid ja uurisid ühte sellist jäärõngast 2016. aastal detailselt. Kouraev ja ta kolleegid olid selle tekke ajal lähikonnas, olles mõõtmas järve lähedal maapinna jääkihte.
/nginx/o/2020/01/31/12907729t1h67f8.jpg)
Üks neist jäärõngastest jäi teadlastele silma veel ühel põhjusel. See tekkis paika, kus kohalikud autoga üle järvejää sõitsid. Vaid paar nädalat enne 2009. aasta satelliidipildi tegemist vajus auto seal läbi jää, inimesed pääsesid eluga. Kaks päeva pärast seda õnnetust oli samas paigas, kus oli jäärõngas, teine õnnetus. Õnnetused juhtusid, kuna jäärõngaste ääred olid pehmed ja sulanud.
Teadlased uurisid ka alates 1969. aastast Baikali järvest tehtud satelliidipilte.
Piltidelt leiti kümneid suuremaid ja väiksemaid jäärõngaid, milllest enamik ilmusid Baikali järvele märtsis või aprillis. Osa rõngastest säilis vaid paar päeva, kuid oli ka neid, mis olid seal mitu kuud.
Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas, asudes Venemaal.
Järve pikkus on 636 kilomeetrit ja laius kuni 80 kilomeetrit.
/nginx/o/2020/01/31/12907762t1h628d.jpg)
Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv, milles on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge.
Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos.
Järve suubub 1123 jõge, millest suurimad on Selenge, Ülem-Angara ja Barguzin. Välja voolab Angara, mis suubub Jenisseisse ning on mitmes kohas üles paisutatud.
Hoolimata suurest sügavusest on Baikali vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis asuvad neljasaja meetri sügavusel.