MASSIHUKKAMINE ⟩ Kas tõesti hukati ka süütu mees, sest mürgisüstid hakkasid aeguma!?

Ledell Lee hukati 2017. aastal mõrva eest, mida mees tõenäoliselt kunagi ei sooritanud. Foto: AP/Scanpix

Arkansase osariik hukkas 2017. aasta aprillis nädala jooksul neli meest, kellest esimene oli 1995. aastal noore naise mõrvas süüdi mõistetud Lendell Lee. Uus kohtuasi tõi aga päevavalgele õõvastava tõe ... kiiruga hukatud mees oli tegelikult süütu. 

USA Arkansase osariik seisis 2017. aasta alguses üsnagi õõvastava probleemi ees. Osariigis, kus vangide hukkamine on seadustatud, ei olnud viimase kümne aasta jooksul ühtegi hukkamist tehtud, kuid korraga hakkas asjaga seotud ametnikel kiire, sest mürgisüstide üks komponentidest hakkas aeguma. 

Kokku plaaniti kiirkorras 11 päeva jooksul hukata kaheksa meest, kirjutas CNN. Kuna aga selline tegutsemine kutsus esile suure pahameele ja tõi osariigile kaela hulga kohtuasju, piirduti lõpuks vaid nelja mehe hukkamisega. 

Järjekorras esimene oli 1995. aastal noore naise mõrva eest surma mõistetud Ledell Lee. Lee hukati mürgisüstiga 20. aprillil pärast viimast söömaaega. 

Mees väitis aga kuni lõpuni, et ei ole talle süüks pandud kuritegu sooritanud. 

Võigas mõrv

1993. aasta veebruaris leiti 25-aastane Debra Reese surnuna. Politsei sõnul oli naist enne surma kägistatud ja puidust kurikaga pekstud. 

Mitmed Reese'i naabrid ütlesid politseile, et nad nägid Leed läheduses ja nii sai mehest kiiresti kahtlusalune ning 1995. aastal mõisteti ta Reese'i tapmises süüdi.

Hiljuti jõudis aga Reese'i surmaga seotud juhtum uuesti kohtusse, sest ka Leed pärast tema surma esindavad ACLU ja Süütuse Projekt on jõudnud selgusele, et mees ei ole mõrva taga.

Lee kaitsjad on palunud uuesti üle vaadata ja Jacksonville'i linnal ning selle politseiosakonnal edastada kontrollimiseks mõrvaga seotud DNA-proovid ja sõrmejäljed, mis lisataks riiklikesse andmebaasidesse. 

«Minu pere pole viimased kaks ja pool aastat suutnud puhata, teades, et Arkansase osariik mõrvas mu venna kuriteo eest, mida me usume, et ta ei pannud toime,» ütles Lee õde Patricia Young.

Youngi sõnul oli Debra Reese'iga juhtunu õudne, kuid tema vennal ei olnud sellega mingit pistmist. 

«Ma olin Ledelliga päeval, mil see mõrv juhtus, ja ma ei näe, kuidas ta oleks seda võinud teha,» lisas naine.

ACLU ja Süütuse Projekt (süütult vangi sattunud inimeste eest võitlev organisatsioon – toim) esitasid eelmise nädala neljapäeval Lee pere nimel kohtuasja Pulaski maakonna ringkonnakohtusse. Süüdistatavad on Jacksonville'i linn, selle linnapea ja politseiosakond, kes uurisid 1993. aastal toimunud Debra Reese'i mõrva ja vahistasid kahtlusalusena Mitchelli.

Kohtuasjaga seoses soovitakse, et mõrvaga seotud tõendid tuleb avaldada, kuna seda peetakse teabevabaduse seaduse kohaselt avalikuks infoks.

Jacksonville'i linnaadvokaat Stephanie Freedman lükkas aga selle väite tagasi. Ta edastas CNNile e-kirja, mille ta saatis ka linnapeale ja linnavolikogu liikmetele, selgitades, et Lee DNA asitõendid ei ole avalik register ega ole avalikkusele avatud.

Freedman lisas, et kui linn need tõendid avaldab, on võimalus tõendid hävitada, rikkudes nende säilitamise seadusi.

CNN pöördus kommentaaride saamiseks ka Jacksonville'i politseiosakonna ja linnapea kabineti poole.

«Kõik, mida me tahame, on lõpuks tõde teada saada.»

Kuid uuest kohtuasjast selgub, et paljud naabrite kirjeldused Lee sündmuspaiga läheduses olemisest sisaldasid märkimisväärseid vastuolusid.

«Ükski asitõend ei seostanud Leed otseselt Reese'i mõrvaga,» seisis kohtule edastatud dokumentides. 

Samuti on Leed süüdimõistval kohtuistungil tõendusmaterjali valesti tõlgendatud, viidates kohtuekspertide hiljutistele raportile.

ACLU ja Süütuse Projekti advokaadid liitusid Lee kaitsemeeskonnaga vahetult enne tema hukkamist ning nad on asja uurimist jätkanud ka pärast mehe surma. 

Kaitsjad loodavad pääseda peatselt ligi Lee süüdi mõistnud kohtutõenditele, mis sisaldavad muuhulgas juuksekarvu, mis leiti Reese'i magamistoast, kus noor naine mõrvati.

Ekspertiisi andmetel peaksid juuksed kuuluma mustanahalisele inimesele. 

Samuti on tõendite hulgas Reese'i küünte alt võetud proove, mis sisaldavad tõenäoliselt tapja DNAd.

Lisaks on ilmnenud, et aastaid tagasi Leed kohtus esindanud kaitsjal olid narkoprobleemid ning tal puudusid piisavad ressursid mehe õiglaseks esindamiseks.

«Pärast Ledelli hukkamist oleme avastanud hulgaliselt uusi tõendeid, mis toetavad tema süütust,» ütles Süütute Projekti vanemkohtunik Nina Morrison.

«Kõik need tõendid oleks tulnud kohtule esitada sel ajal, kui Ledell veel elas,» lisas Morrison.

«Kui Ledell on süütu, siis pole inimest, kes seda tegi, kunagi tabatud. Kõik, mida me tahame, on lõpuks tõde teada saada,» ütles Lee õde.