Bermuda kolmnurgast leiti ligi sajand tagasi kadunud laev

Laevavrakk. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

USA allveearheoloogid leidsid sonari abil Florida ranniku lähedalt kurikuulsa Bermuda kolmnurga alalt laeva, mis jäi ligi sajand tagasi kadunuks.

Tegemist on USA kunagise söelaevaga SS Cotopaxi, mis lahkus Lõuna-Carolina Charlestoni sadamast 29. novembril 1925 pardal söelaadung ja pidi sõitma Kuubale Havannasse, kuid ei jõudnud sinna, teatab  msn.com.

USA mereajaloolased üritasid aastakümneid saada teada, mis juhtus laeva ja selle pardal olnud 32 inimesega.

Pärast laeva kadumist ilmusid USA meedias lood, milles seostati seda laeva kurikuulsa Bermuda kolmnurga needusega. Atlandi ookeani põhjaosas oli juba 1925. aastaks kadunud kummalistel asjaoludel mitmeid laevu.

Allveearheoloog ja sukelduja Michael Barnette sõnas, et SS Cotopaxi oli oma tavalisel teekonnas, olles varem mitu korda vedanud USAst sütt Kuubale.

«Meil on andmed, et 1925. aasta detsembri alguses saatis selle laeva meeskond SOS signaali, kuid me ei tea, mis laevaga juhtus. Kuid nüüd vist saame teada õnnetuse põhjuse, sest vrakk on leitud,» sõnas Barnette.

SS Cotopaxi ei vajunud unustusehõlma, sest selle laeva kadumist kasutas oma ulmefilmis «Close Encounters of the Third Kind» ära režissöör Steven Spielberg, kes pani selle laeva Gobi kõrbesse.

2015 levis maailmameedias uudis, et see laev ilmus välja Kuuba ranniku lähistel militaartsoonis. 

Lisaks sellele on veel lugusid, et see laev ei kadunud, vaid on seni maailmameredel seilamas. Seda infot uurinud merenduseksperdid lükkasid kõik need «Lendava Hollandlase» lood ümber.

Ligi sajand hiljem leidsid Barnette ja ta kolleegid selle laeva Florida St. Augustine’i rannast ligi 60 kilomeetri kauguselt.

«Mulle on SS Cotopaxi saatus kaua aega huvi pakkunud. Olen oma hariduselt merebioloog ja allveearheoloog, kuid see viimane on ka minu suur kirg. Mulle meeldib laevavrakke otsida, kuna igaühel neist on oma eriline lugu. Pean end väga uudishimulikuks,» sõnas Barnette.

SS Cotopaxi otsimine algas Bermuda kolmnurgast tuhandeid kilomeetreid eemal Suurbritannias Londonis.

Barnette kontakteerus inglasest mereajaloolase Guy Waltersiga ja palus uurida, kas Lloydsi laevaregistrites on midagi SS Cotopaxi viimase saatusliku reisi kohta.

Walters leidis, et see laev saatis 1. detsembril 1925 SOS signaali, mis võeti vastu Floridas Jacksonville’is.

St. Augustine oli koloniaalajastul õitsev merelinn, mille vetes on palju 16. ja 17. sajandi laevade vrakke, kuid on ka kummaline Bear Wreck (Karuvrakk), mis erineb teistest.

Kohalike sõnul tekkis see laevavrakk millalgi 20. sajandi alguses, olles rannikust kaugemal kui teised vrakid. Selle laeva nimi ja uppumise põhjus oli pikka aega saladus.  

Barnette ja ta sukeldumispartner Joe Citelli sukeldusid Karuvraki juurde, et uurida, mis laevaga tegemist on ja kas nad leiavad sealt esemeid, mida saaks seostada SS Cotopaxiga. Eelkõige objekte, millel on laeva nimi.  

Sukeldujad kasutasid ka allveeroboteid, kuid ka nende abil ei õnnestunud midagi saada, sest Karuvraki laev on kaetud paksu liivakihiga.

Barnette võttis siis kontakti sukelduja Al Perkinsiga, kes oli uurinud Karuvrakki üle 30 aasta ja kes oli selle laeva juurest mitu eset pinnale toonud. Üks talle kuuluv ese pakkus Barnette’ile huvi.

Tegemist oli ventiiliga, mille valmistas ettevõte, mis asus 20 kilomeetri kaugusel SS Cotopaxi ehitamise kohast, mis oli Michiganis asuv Ecorse. Barnette esitas küsimuse, et kas see ventiil kinnitab, et Karuvrakk on tegelikult SS Cotopaxi.

Barnette võttis kontakti ka St. Augustine’i majaka ja meremuuseumi esindajate Chuck Meide ja Brendan Burke’iga, et saada ka neilt SS Cotopaxi kohta andmeid.

Barnett tegi vastavalt nende kahe mehe juhistele veel Karuvraki juurde sukeldumisi, et see laevavrakk üle mõõta. Saadud mõõte võrreldi SS Cotopaxi mõõtmetega. Ilmnes, et enamik Karuvraki mõõtmetest klappis SS Cotopaxi ehitusjoonistel olevate mõõtmetega.

Barnett sai veel infot mereajaloolaselt Guy Waltersilt, kes uuris, mida selle laeva kohta on New Yorgis USA rahvusarhiivis.

Ta leidis kohtudokumendid, mis näitavad, et osade SS Cotopaxi kadunuks jäänud meeskonnaliikmete sugulased läksid selle laeva operaatorfirma Clinchfield Navigation vastu kohtusse. Pereliikmete sõnul ei olnud SS Cotopaxi sobiv sõitma ookeanil.

Laevafirma juht sõnas kohtus, et laeva uppumispõhjus ei olnud ta nõrgas konstruktsioonis või mõnes kapteni vales otsuses, vaid selles, et sattus tormi. Juht avaldas kohtus ka Cotopaxi viimased teadaolevad koordinaadid. 

Barnette joonistas need koordinaadid kaardile, paigutades laeva 35 kilomeetrit põhjasuunas Karu vrakile. See paistis olema laeva eeldatav paik, kui see sõitis tavapärasel marsruudil Charlestonist Havannasse. See oli viimane osa nuputamismängust.

«Meie jaos oli see laev nagu lahendamata mõrvajuhtum. Siis saime aru, et Karuvrakk ongi SS Cotopaxi ja meid läbi nagu elekter. Nüüd teame selle laeva ja meeskonna asukohta, see on merehaud. Tahame hukkunute järeltulijatele anda teada, et nende esivanemate hukkumispaik on kindlaks tehtud,» jätkas allveearheoloog.

Ta lisas, et Bermuda kolmnurga ühe laeva saladus on lahendatud ja selle laeva viimane peatükk kirjutatud.

Barnette’i sõnul seostatakse Bermuda kolmnurgas kadunud laevu ja lennukeid müstilise ja paranormaalsega, kuid tegelikult mängis tõenäoliselt nende kadumises rolli halb ilm.

«Igaüks neist laevahuku lugudest on omaette saaga. Bermuda kolmnurk pole minu silmis ise lugu, vaid seal avaneb iga kadunuks jäänud laeva ja lennukiga draama,» selgitas vrakiuurija. 

SS Cotopaxi ehitati USAs Esimese maailmasõja ajal. Ta lasti vette 15. novembril 1918 ja ta sai nime Ecuadoris asuva stratovulkaani Cotopaxi järgi.

Laeva leidmist kajastatakse ka USA teaduskanali Science Channel saatesarjas «Shipwreck Secrets».