SEKUND SURMANI ⟩ Poksi tiitlimatšis saavad kokku mehed, keda seob hirmus kogemus minevikust

Poksijaid Deontay Wilderit (vasakul) ja Tyson Furyt seob peale poksi veel ka sarnane minevikutaak. Foto: KEVORK DJANSEZIAN/AFP/Scanpix

Järgmisel kuul kohtuvad poksi raskekaalu MMi tiitlimatšis britt Tyrson Fury ja ameeriklane Deontay Wilder. Lisaks poksile seob mehi see, et nahkkindamehed on varasemas elus olnud sekundite kaugusel eneselt elu võtmisest. Nüüdseks on mõlemad leidnud elus kindla sihi... 

«Istusin laetud püss süles ja kavatsesin päästikule vajutada. Olin niigi depressioonis 20-aastane noor mees ja siis sündis tütar seljaaju songaga (seisund, kus seljaaju ei ole täielikult sulgunud - seljaaju song võib tekitada arenguhäireid ja vesipead. Kiire kirurgilise sekkumise korral on võimalik, et laps ei jää siiski halvatuks - toim.). Niisiis istusin püssiga...Kui ma seda tõesti teinud oleks, tähendanuks see, et ma ei hooli oma tütrest, lähedastest. Enesetapumõtted koormasid mind. Sisemine valu oli suur,» rääkis poksi ilmameister.

Raskekaalu maailmameister Deontay Wilder oma teise tütre Kaorii Wilderiga kaks kuud tagasi pärast edukalt Luis Ortizi vastu tiitli kaitsmist. Foto: Steve Marcus/AFP/Scanpix

Ka Fury ütles, et plaanis mitu korda eluga lõpparve teha. Briti poksikuulsus põdes kolm aastat sügavat depressiooni. 2016. ja 2017. aastal tegi Fury poksimisest pausi, tarbis rohkelt narkootikume, tundis end üksikuna.  

«Ärkasin üles ja ei tahtnud enam elada. Tegin ümbritsevate inimeste elu põrguks. Tõukasin endast eemale kõik, kes mulle lähedased olid.»

«Kellegil ei õnnestunud mulle mõistust pähe panna. Ja vahest olin kirjeldamatult sügavas masenduses. Igasugu haiged mõtted tulid pähe. Ostsin tutika Ferrari kabrioletti ja sõitsin sellega kiirteel. Viie miili kaugusel oli üks sild. Võtsin autoga kiiruse üles, see oli nii 300 kilomeetrit tunnis. Tahtsin kihutada vastu silda. Mul oli kõigest ükskõik - ei kottinud mind ei pere, ei lapsed, soov surra oli nii suur. Juba nägin silda, mille vastu põrutades oleks ma lömmis olnud nagu Coca-Cola purk, millele on täiega peale astutud, kui kuulsin selget häält: Tyson, ära tee seda!,» rääkis Fury.

Tyson Fury Foto: RINGO CHIU/AFP/Scanpix

«Mõtle lastele, perele, oma väikestele poegadele ja tütardele, kes kasvaksid ilma isata. Ja kõik ütleksid, et nende isa oli nõrk mees. Ta jättis teid maha ja valis kergema tee...»

«Peatasin auto kinni ja värisesin hirmust. Tänasin Jumalat, sest see oli Tema hääl. See oli viimane kord, kui enesetapu peale mõtlesin. Igal ühel meist on olnud omad jamad,» ütles Fury.

Ka Wilder muutis siiski meelt ning hakkas võitlema tütre võimalikult täisväärtusliku elu eest. Temast sai poksija alles pärast tütre sündi. Varem tegeles mees koolis korvpalli ja ameerika jalgpalliga. Kuid tütre ravi vajas raha ning 2005. aastal, kui tütar ilmavalgust nägi, oli Wilder veel puruvaene ning arvas, et kõik, kes vähegi poksiringi lähevad, saavad kiiresti korraliku summa.  

Vaata neli aastat tagasi tehtud videost, milline elumuutev tähendus oli tütre sünnil Wilderi jaoks. Wilder räägib videos, kuidas puudega tütre heaolu on justkui elukäivitav mootor, elu mõte.

Wilder alustas treeningutega ning kolm aastat hiljem võitis Pekingi olümpiamängudel pronksmedali. Pärast mänge hakkas Wilder teenima profipoksija leiba. Nüüdseks on tahtejõuline poksija kokku ajanud kümnetesse miljonitesse ulatuva varanduse, tema esimene tütar Naieya Wilder on 15-aastane.

Wilder ja Fury kohtuvad poksiringis 22. veebruaril Las Vegases.