Eurolaulu Raadio

Koroonaviiruse uued uuringud näitasid, et haiguspuhang ei alanud Wuhani turult

Medtöötajad uurimas Hiinas Wuhanis Hankou haiglas koroonaviiruse kahtlusega patsienti

FOTO: Xiao Yijiu via www.imago-images.de / imago images/Xinhua/Scanpix

Meditsiiniväljaanne Lancet teatab, et Hiinast Hubei provintsist Wuhanist möödunud aasta detsembris levima hakanud uue koroonaviiruse allikas ei olnud Whuani toiduturul, nagu alguses arvati, vaid see viirus hakkas levima juba varem.

Seni on koroonaviirus 2019-nCoV võtnud Hiinas elu vähemalt 132 inimeselt ja nakatunuid on umbes 6000. Teistes riikides on selle viiruse nakkuse saanud 45 inimest.

Hiina võimud teatasid sel nädalal, et esimene uue koroonaviiruse nakkusega inimene pandi haiglasse 12. detsembril 2019. Teised riigid said teada Hiinas levivast uuest viirusest 31. detsembril 2019, kui seal oli haigestunuid juba 27.

Hiina tervishoiuspetsialistid selgitasid, et nakkuskolle oli Wuhani toiduturul, kus viirus kandus loomadelt inimestele ning nakatunud olid eelkõige vanemaealised.

Meditsiiniväljanne Lancet avaldas 24. jaanuaril koroonaviiruse värske uuringu, mis seab Hiina võimude edastatud info selle viiruse levimise kohta kahtluse alla.

Hiina Nanjingi raudteejaama töötajad ja turvatöötajad kontrollimas reisijaid.

FOTO: Stringer/Reuters/Scanpix

Uut koroonaviirust uurisid Hiina Wuhani viroloogiainstituudi viroloogid ja arstid, kelle teatel oli neil haigusmaterjali 41 esimese nakatunu kohta, kaas arvatud meditsiinikatsete tulemused ja röntgenipildid.

Selle uuringu kohaselt ei ole uue koroonaviiruse algallikas Wuhani toiduturul, sest 41 nakatunust vaid 27 olid käinud sellel turul, ostnud sealt midagi või elavad turu läheduses.

Lanceti artikli kohaselt on tähelepanuväärne ka see, et kõige esimesel nakatunul ei olnud mingit sidet Wuhani toiduturuga ja ta ei olnud kunagi seal käinud.

Uurimise kohaselt ilmusid sel inimesel esimesed sümptomid 1. detsembril 2019 ehk mitu nädalat enne seda, kui Hiina võimud uuest viirusest ametlikult teatasid.

Ei Hiina ega lääne arstid ja viroloogid ei tea, kus esimene nakatunu nakkuse sai.

Ameerika Ühendriikide Georgetowni ülikooli viroloogiaprofessor Daniel Lucey sõnas netiväljaandele Vox, et uue info valguses on tõenäoline, et see viirus hakkas Hiinas levima mitu kuud varem.

Uus koroonaviirus 2019-nCoV elektronmikroskoobi all.

FOTO: IVDC, CHINA CDC VIA GISAID/via REUTERS/Scanpix

Lucey arvates viitavad teadaolevad andmed sellele, et koroonaviirus 2019-nCoV hakkas levima 2019. aasta oktoobris. Ta lisas, et tõenäoliselt said inimesed nakkuse ikkagi seda viirust kandvatelt loomadelt.

«Kui nad ei saanud nakkust Wuhani toiduturult ostetud kaubast, siis on kaks võimalust. Nad võisid saada nakkuse mõnelt loomalt, mille ostsid mõnelt teiselt turult või puutusid viirusekandjast loomaga kokku ükskõik kus. Teine variant on, et nad said nakkuse juba nakatunud inimestelt. Seega ei ole viiruse algallikas teada, kuid tõenäoliselt hakkas see viirus kiiesti levima inimeselt inimesele,» selgitas viroloog.

Lucey sõnul kinnitas Hiina Wuhani viroloogide uuring seda, et juba 2020. aasta jaanuari alguses levis see viirus kiiresti inimeselt inimesele. Hiina võimud eitasid kiiret levikut inimeselt inimesele, öeldes, et nakatunud on turuga seotud eakad.

Hiina andmetel suri esimene inimene Wuhanis uue koroonaviiruse tõttu 9. jaanuaril 2020 ja tal oli otsene seos Wuhani toiduturuga. Viirusesse nakatus ka selle mehe naine, kes ei olnud toiduturul käinud ning seega sai ta nakkuse oma mehelt või siis mehe poolt turult ostetud looma lihast.

Lancetis avaldati veel teine uurimus, mis käsitles Shenzenis elavat peret, kelle liikmetel diagnoositi uus koroonaviirus 10. jaanuaril.

Selle pere viis liiget olid käinud enne haigestumist 1000 kilomeetri kaugusel asuvas Wuhanis ja said nakkuse hoolimata sellest, et olid turistid ja ei külastanud Wuhani toiduturgu.

Ka selle pere üks kaugem sugulane sai nakkuse, kuigi ei käinud Wuhanis. Viroloogide arvates näitab see, et viirus levis inimeselt inimesele juba selle haiguse leviku algetapis.

Hiina võimud teatasid viiruse inimeselt inimesele levimisest alles 20. jaanuaril.

Viroloogid seadsid kahtluse alla ka Hiina võimude teate, et uue viiruse tõttu surnud olid eakad või kannatasid pikaajaliste krooniliste haiguste all. Uurimine näitas, et enamik uue koroonaviiruse tõttu Hiina haiglates karantiini pandutest olid alla 65-aastased.

Haiguse tõttu intensiivravisse jõudnutest pooled olid 25–49-aastased ja neist vaid kolmandikul olid kroonilised haigused.

Turvatöötaja kontrollimas Shaanxi provintsi Xiani metroos reisija kehatemperatuuri.

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA /Scanpix

Internetiväljaande Vox arvates on olemas Hiina viroloogide uuringu ja Hiina võimude haiguse leviku selgitamise vastuoludele selgitus.

Üks neist on, et tõenäoliselt puudus Wuhani võimudel viiruse leviku algfaasis sellest korralik ülevaade ja selle tõttu jõudis maailma poolik uudis koroonaviiruse 2019-nCoV kohta.

Teine variant on, et Hiina bürokraatia tõttu ei jõunud info selle viiruse kohta piisavalt kiiresti teistesse riikidesse.

Hiina riigisüsteemis ei kiirusta alama astme ametnikud edastama kõrgema astme ametnikele negatiivset ja eluohtlikku infot, kuna see võib neid halvas valguses näidata.

Kolmas võimalus on, et Hiina võimud teadsid juba möödunud aasta sügisel uue viiruse levimisest, kuid varjasid seda, nii nagu tehti ka 2003, kui hakkas levima SARS.

Siis kritiseerisid nii lääneriigid, ÜRO kui ka WHO Hiina aeglast reageerimist selle viiruse levimisele ja takistamisele. 

Voxile ja Kanada Global News netiväljaandele intervjuu andnud Briti Yorki ülikooli globaalstrateegiliste uuringute keskuse juht Steven Hoffmann sõnas, et Lancetis avaldatud uuringud uuest koroonaviirusest tekitavad palju küsimusi.

«Fakt on see, et Lancetis avaldatud informatsioon erineb Hiina võimude avaldatud infost. Seega tuleb Hiinast tulevasse koroonaviiruse informatsiooni suhtuda skepsisega,» sõnas Hoffmann.

Ta lisas, et Hiina siiski pingutab, et olla tõsiseltvõetav. Hiina võimud avaldavad iga päev uusi andmeid nii seal surnud kui ka nakatunute kohta. Lisaks on paljud suurlinnad karantiinis, et takistada viiruse levikut ning hiinlased ei tohi reisida riigi sees ega välismaale.

«On tähtis tuvastada viiruse levimise algetapp, kuna see ainult ei aita mõista, kui tappev see viirus on, vaid näitab ära, kui kiiresti see saab levida. Viirus levib kiiresti mitte ainult Wuhanis, vaid kogu Hiinas, välja arvatud Tiibetis, mis on eraldatud mägedega,» lisas USA Georgetowni ülikooli viroloog Daniel Lucey.

Mandri-Hiina ametnike ja Hongkongi viiruseekspertide andmed uude koroonaviirusesse haigestunute kohta on totaalselt erinevad.

Kaitsemaskidega inimesed Hongkongis.

FOTO: TYRONE SIU/REUTERS/Scanpix

Ametnike teatel on kogu Hiinas koroonaviirusse nakatunuid umbes 2800. Hongkongi ülikooli meditsiiniteadlaste arvutused näitasid, et ainuüksi Wuhanis võib nakatunuid olla umbes 44 000.

«Peame arvestama sellega, et kui uuele viirusele piisavalt kiiresti vaktsiini välja ei töötata, siis tekitab see viirus globaalse epideemia. Viiruse leviku jälgimist raskendab see, et mitte kõigil sellesse viirusesse nakatunutel ei ilmne sümptomid, kaasa arvatud kõrge palavik, kohe,» sõnas Hongkongi viroloog Gabriel Leung.

Lisaks Hiinale on uue koroonaviirusega nakatunuid Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Taiwanis, USAs, Austraalias, Saudi Araabias, Saksamaal ja Prantsusmaal.

Hiina võimud nõuavad, et inimesed kannaksid hingamisteid kaitsvaid maske. Lisaks hiinlastele on meditsiinilised näomaskid läinud hinda veel mitmes riigis.