Eurolaulu Raadio

Miks on Greta Thunberg staar, aga arengumaade kliimakangelased lõigatakse pildilt välja?

Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg Lissabonis Santo Amaro kail 2019. aasta 3. detsembril.

FOTO: MANUEL DE ALMEIDA/EPA

Hiljutisel maailma majandusfoorumil sattusid ühele pildile viis noort kliimaaktivisti, nende hulgas ka ülipopulaarne rootslasest teismeline Greta Thunberg. Pildilt lõigati aga miskipärast välja Ugandalasest kliimaaktivist Vanessa Nakate.

Uudisteagentuur AP parandas küll hiljem vea ja pani Vanessa Nakate tagasi pildile, kuid sellest hoolimata pani see juhtum taakord inimesed rääkima sellest, miks jäävad nii paljud arenguriikidest pärit noored aktivistid varju.

The Guardiani ajakirjanik Chika Unigwe kirjutas juba läinud aasta oktoobris, et see on ebaõiglane, kui arenguriikide aktivistid jäävad maailma kuulsaima kliimaaktivisti varju.

Ridhima Pandey oli 2017. aastal kõigest 9-aastane, kui ta kaebas India valitsuse kohtusse, sest riik ei suhtunud tõsiselt kliimamuutustega seotud probleemidesse. 

Pandey on äge ja üüratu kirega kliimaaktivist ja see kõik ei ole juhuslik.

Tema ema on metsavaht ja isa keskkonnaaktivist. Kogu perekonnal tuli 2013. aasta Uttarakhandi üleujutuste tõttu oma senisest kodukohast eemale kolida. Üleujutustes hukkus sadu inimesi.

Keeniast Kalukist pärit Paul Mutuku on looduse kaitsmisega aktiivselt tegelenud alates kolledžist, kus ta oli keskkonnateadlikkuse klubi liige. Alates 2015. aastast on noormees olnud Aafrika noorte kliimamuutuste organisatsiooni liige. 

Mutuku elas koos oma emaga Keenias maapiirkonnas. 

Nagu Pandeyd, inspireeris ka Mutukut kliimamuutustega seotud otsene kokkupuude, millega tema perel tuli rinda pista. 

«Üles kasvades olin tunnistajaks, kuidas emadel tuli vee toomiseks läbida kilomeetreid,» rääkis ta.

Aastaid on noored kogu maailmas kampaaniatega juhtinud tähelepanu kriisile, millega meie planeet silmitsi seisab.

Kuid näib, et meedia on huvitatud ainult ühest noorest kliimaaktivistist.

Kahtlemata on Greta Thunberg superstaar. Rootsist pärit tundmatu teismeline suutis vaid ühe aasta jooksul tõusta planeedi üheks tunnustatumaks näoks. 

Ta on kartmatu, tõsine, kirglik planeedi suhtes ja kindlameelne.

Kuid samasugused on ka kõik teised kliimaaktivistid. 

Thunbergi poolt räägib see, et ta on pärit heaoluriigist ja teda kasvatavad vanemad, kes saavad endale lubada oma tütre veendumuste rahuldamist. Rootsi kliimaaktivist tuleb kultuurist, kus lapsi julgustatakse rääkima.

Thunberg on sellest teadlik ja mainib oma kõnedes tihti ka teisi noori aktiviste, kellega ta koos sama võitlust peab.

Ühe näitena võib tuua teismelise Aditya Mukarji, kes alustas 2018. aasta märtsis sõda plastikõrtide vastu. 

Vaid viie kuu jooksul suutis noor aktivist New Delhi restoranides ja hotellides aidata välja vahetada enam kui 500 000 plastikust kõrt. 

«Inimesed kuulavad rohkem lapsi, kes tõstatavad keskkonnaprobleeme,» tõdes Mukarji.

Alates kaheksandast eluaastast on Amazonase põliselanike eest võidelnud Ecuadori aktivist Nina Gualinga. Tüdruk võitis eelmisel aastal ka ülemaailmse looduskaitse auhinna. 

Kanadas hakkas vaid 15-aastasena puhta vee ja kliima eest võitlema Autumn Peltier.

Lisaks Natakele on Ugandast pärit ka 15-aastane aktivist Leah Namugerwa.

Tegelikult on neid noori palju, kelle nimesid me harva, kui üldse, kuuleme.

Pettumust tekitavalt nimetatakse neid noori ja tundmatuid aktiviste meedias sageli oma riigi «Greta Thunbergideks»,  või öeldakse, et nad käivad Thunbergi jälgedes, isegi juhul, kui nad alustasid oma avalikku aktivismi juba ammu enne Thunbergi.

Selline meedia kalduvus esitleda Thunbergi kui aktivisti, kes kõneleb ja teisi tema järgijateks, on problemaatiline eriti teise nahavärviga aktivistide jaoks, sest nad on lihtsalt nähtamatud.

Thunbergist on saanud justkui  «valge päästja», kes muudab «põliselanikud» tähtsusetuks. 

Guardiani ajakirjanik Chika Unigwe ütles seda kommenteerides, et need kujutised on sügavalt solvavad. «On solvav esitada kliimamuutustest kõige enam ohustatud kogukondade liikmeid passiivsete pealtvaatajatena, keda sütitab «Thunbergi efekt»,» tõdes naine. 

Unigwe esitas oma kirjutises küsimuse, miks leidis ÜRO Thunbergi jaoks oma esimese noorte kliimaalase tippkohtumise korraldaminel koha, samas, kui need, keda see kõige rohkem mõjutab, jäid vestlusest kõrvale.