Lastekaitsegrupi töötaja Liia Kilp: mu töö on laste aitamiseks
29. jaanuar 2020, 10:23
Raadio Elmar lastesaates käis külas Lõuna prefektuuri lastekaitse grupi juhtivuurija Liia Kilp. Saatejuhid olid Oliver Kõvask, Emili ja Gustav Pirk.
Liia Kilp töötab täna igapäevaselt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri lastekaitse grupis. «Mul lihtsalt juhtus nii, et täna sellisel tööpostil olen. Varasemalt töötasin nõustajana ja tegin politseiga koostööd. Selle valdkonna inimesed on nii toredad, töö tundus ka nii põnev, seetõttu läksingi teise eriala pealt politsei töö peale üle. Pidin minema selle jaoks politsei kooli õppima, kuid ma pole seda mitte kordagi kahetsenud,» tunnistas naine.
Kilp rääkis lähemalt ka oma tööst ja sellele kohale kandideerimise eripäradest. «Uurime laste vastu toime pandud raskeid kuritegusid. See kõik on laste aitamiseks. Selle ametikohale kandideerimiseks sa ei tohi olla ise eelnevalt karistatud, lisaks pead sa olema füüsiliselt ja psüühiliselt terve ja tugev. Meil on kehalised katsed, näiteks peame jooksma ja kätekõverdusi tegema. Politsei kooli ajal õpime ka relva kasutama. Katseid ei tule teha vaid tööle asudes, neid on vaja sooritada pidevalt, kogu aeg peab vormis püsima,» täpsustas ta.
Naine selgitas, kuidas lastekaitse grupis uurimistööd tehakse. «Tavaliselt on nii, et kui tuleb info, siis me esmalt vaatame, milline on info sisu. Kui seal on info kuriteost ehk raske asi on toime pandud, siis tuleb teha esimesed kiired toimingud: vajadusel minna arsti juurde ja kuulata üle kannatanu ja teised tunnistajad. Kindlasti tuleb vaadata, kas lapsel on turvaline olla. Seejärel jätkub menetlus, täiendavad uurimised, sündmuskoha vaatlus, läbiotsimine ja mõnel juhul ka kurjategija kinnipidamine. Seal on palju erinevaid asju, mida politsei oma igapäeva töös teeb,» sõnas ta.
«Politseinik peab olema tark. Peab oskama otsuseid langetada ja tundma seadusi. Vajadusel tuleb olukordi lahendada ka loominguliselt ja nutikalt, sest situatsioonid on väga erinevad,» lisas Kilp.
Ta lisas, et lapsed peavad vajaduse korral kindlasti abi küsima ja abi otsima. «Kõik sõltub nüüd konkreetsest murest. Kõige parem variant on see, et mure korral saaks rääkida oma vanematega. Teine variant on rääkida koolis oma õpetajale, psühholoogile või sotsiaaltöötajale. Kui on aga juba kiiret abi vaja ning politsei või kiirabi kohale kutsumine vajalik, siis tuleb helistada numbril 112. Lisaks on olemas ka lasteabi telefon numbriga 116111, laps võib sinna igasuguse murega pöörduda,» lisas Liia Kilp.
