Eurolaulu Raadio

Genti kuulsa altarimaali lammas polnudki algul lammas

Belgia Genti Saint Bavo katedraali altarimaali keskne tegelane on lammas

FOTO: akg-images/Scanpix

Veebruaris avatakse taas Belgia Genti Saint Bavo katedraali mitmeosaline altar, mille maalisid flaamlased Hubert ja Jan van Eyck ning mis valmis 1432. aastal.

Altarimaal kannab nime «Het Lam Gods» («Jumala tall») ning tegemist on esimese religioosse tähtteosega, mille tegemisel kasutati õlivärve, teatab iltalehti.fi.

Mees tegemas restaureeritud Genti altarimaali osast fotot.

FOTO: Kenzo Tribouillard/AFP/Scanpix

Aeg ei kohelnud altarimaali just hästi ja seetõttu alustas Belgia kultuuripärandi instituut 2012 selle restaureerimist. Restaureerijad leidsid sellelt 580 aasta vanuselt maalilt üllatusi. Ilmnes, et teose keskse tegelase, kannatavat Jeesust sümboliseeriva lamba nägu oli maalitud 1550. aastal üle, ja seda oli teinud mitu kunstnikku.

Genti kuulsa altarimaali osa, alumisel tahvlil on keskseks tegelaseks lammas.

FOTO: akg-images/Scanpix

Teose taastajad eemaldasid 1550. aastal maalitud kihi ja alt tuli välja algupärane vendade van Eyckide loodud lamba nägu. «See ei ole lamba, vaid inimese nägu. Selle lamba vaatamine on häiriv, sest ta on liiga inimese moodi,» märkisid kunstikriitikud. Altarimaali sellel osal on Jeesuse jüngrid ja inglid kogunenud kannatavat Jeesust sümboliseeriva lamba ümber.

Detail Genti kuulsast altarimaalist. Pildil neitsi Maarja

FOTO: akg-images/Scanpix

Restaureerimist korraldanud Belgia kultuuripärandi instituudi teatel võttis teosel oleva lamba puhastamine hilisematest maalikihtidest aega kolm aastat, et välja tuleks algupärane van Eyckide lammas.

«Van Eyckid tegid meelega lambale inimnäo, sest teose valmimise ajal oli selline stiil populaarne. Asjatundjate sõnul on hilisemad maalikihid algupärase maali rikumine. Sotsiaalmeedias kritiseeritakse lõpptulemust, kuid kritiseerijad ei ole eksperdid,» teatasid Belgia instituudi esindajad.

Teada on, et Genti altarimaal langes 19. sajandil Napoleoni sõdade ajal Prantsusmaa väejuhi Napoleoni kätte ning selle viisid Teise maailmasõja ajal Gentist kaasa natsid.

Detail Genti kuulsast altarimaalist. Pildil inglikoor.

FOTO: akg-images/Scanpix

Genti altarimaal on üks kunstiteoseid, mida on mitu korda varastatud.

Genti Saint Bavo katedraali kuulus altarimaal avatakse taas 1. veebruaril 2020.

Teada on, et vennad van Eyckid alustasid selle maalimist koos, kuid pärast vanema venna Hubertuse surma lõpetas Jan selle üksinda. Kuna tegemist on tuntud altarimaaliga, siis on oodata seda vaatama sadu tuhandeid huvilisi. 2020 on Belgias van Eyckide aasta ning selle raames toimub palju neile pühendatud sündmusi.

«Jumala tall» sai tagasi oma algupärase väljanägemise, kuid mitte alati ei ole maalide restaureerimine õnnestunud. Nii juhtus Hispaanias Zaragozas Borja külas, kus aktiivne elanik ja kirikuskäija Cecilia Giménez märkas, et kohaliku kiriku seinamaal Jeesusest «Ecce Homo» on väga halvas seisukorras.

Jeesust kujutav seinamaal Hispaania Zaragoza Borja kirikus. paremal algne variant, keskel kulununa ja vasakul «restaureerituna».

FOTO: HO/AFP/Scanpix

Giménez asus 19. sajandi kunstniku Elias Garcia Martinezi loodud seinamaali ise restaureerima, kuna kirikul ei olnud raha professionaalse restaureerija palkamiseks. Naine ei olnud varem restaureerimisega kokku puutunud, kuid indu tal oli.

2012. aasta kevadel sai Giméneze restaureerimistöö valmis ja tulemus oli nii vapustav, et seda kajastati kogu maailmas. Borjasse saabus uudishimulikke ja ajakirjanikke igalt poolt maailmast, et seda oma silmaga näha.

Maal sai uueks nimeks «Ahv-Jeesus», kuna pildil kujutatav Jeesus näeb välja nagu ahv.

«Restaureeritud» seinamaal Hispaanias Zaragozas Borja kirikus, mille tegi 19. sajandi kunstnik Elias Garcia Martinez. Selle värvis üle kohalik elanik Cecilia Giménez, kes muutis pilti tundmatuseni.

FOTO: CESAR MANSO/AFP/Scanpix

Nii Borja juhid kui ka Cecilia Gimenez olid alguses pildi ümber lahvatanud skandaalist ja uudishimust vapustatud, kuid üsna varsti taipasid, et sellest kujuneb turismimagnet. Nii läkski, ja igal aastal külastab Borjat üle 60 000 turisti, kes tahavad seda taiest oma silmaga näha.

Ahv-Jeesusest sai küla reklaamnägu. Seal müüakse selle tegelase näopildiga T-särke, kohvitasse, hiirematte ja võtmehoidjaid, amatöörrestaureerijast Cecilia Giménezest sai aga küla kangelanna.

«Ecce Homo» seinamaali restaureerija auks hakati Borja piirkonnas valmistama ka samanimelist veini.