PILDID PESAPUUST ⟩ Eia jõulud Pärnumaal: viimasel hetkel peatati lageraie metsas, kus elab kanakull
23. jaanuar 2020, 14:37
/nginx/o/2020/01/23/12888887t1h03e5.png)
Pärnumaa metsade vahel käis võitlus, mis on tuttav kõigil neile, kes on näinud koguperefilmi «Eia jõulud Tondikakul». RMK metsalangetajad hakkasid täna hommikul maha võtma puid kanakulli elupaigast, kui viimasel hetkel ilmus ametnik kinnitusega, et pesa on kaitse all ja "kirved" tuleb langetada.
«Me kõik võitleme, et siin ei toimuks raiet. Harvesterid seisavad ja püüame selgeks teha, et asjad on jamad,» rääkis looduskaitsja Mati Kose Elu24-le Pärnumaal neljapäeva hommikul toimunust.
Kose sõnul võib tänase hommikul kohta vabalt öelda «napp pääsemine», sest RMK tööjuht oli just kohale jõudnud ning oli valmis harvesterile töökäsku andma.
«Kahe eraldise maha võtmisel kokku ligi viis hektarit oleks alles jäänud kitsas metsariba kanakulli pesaga, mille ilmselt oleks esimene suurem torm lagedas metsamaastikus maha murdnud,» lausus Kose.
Kose jutustatav lugu kõlab tõesti nagu stseen menukast lastefilmist «Eia jõulud Tondikakul», kus petatati raie samuti viimasel hetkel.
«On ju kuulda, kuidas kanakull kõrval metsas kilkab,» seletas Kose ja lisas: «Eile sai pesa registrisse kantud ja täna tulin hommikul siia asja üle kontrollima.».
Sündmuskohal olid ka RMK tööjuhid ning asjaga viidi kiiresti kurssi ka RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv, kes rääkis Elu24-le, et info sündmuste ja pesapaiga kohta on veel väga värske ja kogu pilti pannakse alles kokku. Kindlasti lähevad RMK esindajad veel sündmuskohale.
Kanakull, kelle pesapaiga lähedusse RMK esiti keskkonnaametilt raieloa sai, on Kose sõnul juba korra ilmselt pidanud kolima, kui raiet tehti tema eelmise pesa juurest umbes 70 meetri kaugusel. Sinna pessa ei läinud lind tagasi, vaid ehitas endale uue.
Seadus ütleb aga, et raiet võib teha lausa 50 meetri kaugusel linnu elupaigast. «Reeglid on liiga pehmed. Jah, metsamajandajale on need igati soodsad, aga ei taga ohus olevate liikide säilimist,» tõdes Kose.
Uue pesa ümber keerelnud ja lõpuks raie peatanud lugu sai aga alguse 19. jaanuaril, kui Kose sõnul anti info ka keskkonnaametisse edasi.
Keskkonnaregistrisse sai üles info 22. jaanuaril. Raieteatised olid väidevatalt keskkonnaametile esitatud ja kinnitatud 14. ja 15. jaanuaril.
«Raie oli keskkonnaametis kooskõlastatud tingimusteta, ehk siis info kanakullist polnud jõudnud edasi. Varasem raieteatis, mille alusel oli tänaseks metsa maha võetud oli kooskõlastatud kanakulli ja laanerähni elupaikades, teatavate raietööde soovitustega, ent mis metsalinnustiku ekspertide hinnangul ei aita vanametsa liikide säilimist,» rääkis Kose.
Maha raiutud lank asub kahe pesa vahel ja häiris pesistust alustavat kanakulli sõltumata, millise pesa ta oleks pesitsemiseks valinud.
Teadlikult ei tohi siiski lindude pesapaikasid kahjustada ja see oli ka põhjus miks täna hommikul raie peatati.
«Lähipiirkonnas igal pool on raie praeguseks peatatud. Nüüd peame hakkama kaaluma, kuidas metsast välja saada neid puid, mis on juba langetatud,» seletas Kohv Elu24-le. Üks siht on metsas küll olemas, kust oleks hea puid välja saada, aga kuna see on suure tõenäosusega kanakulli pesapaigale liiga lähedal, siis tuleb hakata otsima teisi alternatiive.
Tänavune soe talv tähendab Kose sõnul ka seda, et lind valmistub pesapunumiseks. «Pesitsuaeg on juba pihta hakanud,» kinnitas ta.
Kose ja RMK loodusosakonna juht leppisid omavahel kokku, et tuleb teha ettepanek linnu püsielupaiga moodustamiseks. Sellega saab juriidiliselt raie täielikult peatada.
«Kuna kanakull seal praegu pesitseb, siis lepiti Eesti Ornitoloogide Ühingu ja keskkonnaameti poolt kokku, et raie peatatatakse esialgu kuni pesitsusaja lõpuni juulis,» rõõmustas Kose.
Samal ajal teeb Onritoogiaühing keskkonnaametile ettepaneku sobivates ja ökoloogiliselt põhjendatud piirides püsielupaiga moodustamiseks, misjärel on võimalik pesapaiga kaitse tagada.
Siiski on piirkonnas nii kanakulli kui ka teiste ohustatud metsaliikide jaoks muresid tunduvalt enam. Koht, kus raie vähemalt tänaseks peatati asub Pärnu linna ja Rääma raba vahel. «Seal teisel pool 25 kilomeetri kaugusel on liivakarjäär ja tuleb ka Rail Balticu rada. Kuhu sellel linnul lõpuks enam minna on?» viskas Kose küsimuse õhku.
Nii ulatuslike raieplaanide, raudtee ja kaevanduste realiseerumisel sisuliselt hävib Tammiste metsandik, mis on avalikkusele oluline rekreatsiooni ja koriluspiirkond. Mets ise oleks aga Kose sõnul just heaks looduslikuks mürapuhvriks kiirraudteele.
«Juba saja meetri kaugusel töötavad metsamasinad on liig ja häirivad. See on tema elupaik, kus ta aastaringselt elab,» seletas Kose. Mehe sõnul on teada mitmeid juhtumeid, kus lindude elupaigast 70 meetri kaugusel toimunud raiete tõttu on tiivulised pesad hüljanud ja uue kodu pidanud otsima.
Igal juhul lubas Kohv, et kõikidele taolistele olukordadele reageeritakse ja raietegevus peatatakse koheselt.
Küsimuse peale, kas tänahommikune stseen Pärnu linna lähedal Rääma raba piirkonnas, kus käis võitlus teise kategooria kaitse all oleva kanakulli elupaiga üle, ei meenuta mehele üht hiljutist menukat lastefilmi, hakkas Kohv laginal naerma. «Sellised olukorrad on tegelikult tavalised. Suvel tuli raie käigus Ida-Virumaal välja lendorava elupaik, kes on esimese kategooria kaitse all. Samamoodi pandi kohe raie kinni,» kirjeldas Kohv ja lisas, et päriselus ei ole need sündmused kunagi nii traagilised, kui filmis.
Siiski meenutas Kohv üht aastatetagust erametsas aset leidnud sündmust, mille võib tõesti filmilikuks nimetada. «Inimesed seisid ees, harvester saagis puud ja saepuru langes neile pähe,» kirjeldas Kohv.
Kohvi kinnitusel ei tule ei täna ega loodetavasti ka tulevikus enam kellelgi kaitsealuste liikide päästmiseks metsamasinate ette viskuda, sest praegu peetakse arutelu rohkem selle üle, et kus on siis see piir, kuts raie hakkab elupaika mõjutama.
«Kas üldse võib kaitsealuste liikide elupaikade lähedal raiet teha ja milliseid raieid võib seal teha,» viskas Kohv õhku küsimused, mis vajavad selgeid uusi vastuseid.