Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Hoiatus!

Järgnevad kujutised võivad olla häiriva sisuga. Kas soovid jätkata?
Jah Ei

Roimapaikade puhastaja: olen käinud kohtades, kus inimesi on kinni hoitud ja piinatud

Copy
Crime Scene Cleaners Inc on käinud puhastamas tuhandeid kuriteopaiku.
Crime Scene Cleaners Inc on käinud puhastamas tuhandeid kuriteopaiku. Foto: Kuvatõmmis Youtube'i videost

Neal Smither surmapaikade puhastusfirmast Crime Scene Cleaners Inc paljastab avameelses intervjuus, millised on kõige õõvastavamad kohad, mida ta puhastamas on käinud.

San Franciscos viimased 25 aastat oma naise ja lastega elanud Neal Smither on mees, kes kergelt verest välja ei löö. Staažikas roima- ja surmapaikade koristaja on näinud oma karjääri jooksul näiteks ka seda, mis saab inimesest, kes puiduhakkemasinasse hüppab, kirjutas Lad Bible.

«Olen käinud koristamas kohtades, kus inimesi on kinni pandud ja piinatud. Olen näinud enesetappe, tapmisi, surnuks tulistatuid, mürgitatuid... te vaid pakkuge variante,» rääkis Smither.

25-aastase karjääri jooksul on mehel tulnud koristada ka näiteks surnud vaala järelt.

Neal Smithers on näinud asju, mis tekitaksid enamikus meist õõva, kuid tema jaoks on see lihtsalt üks tavaline tööpäev.

Kuriteopaik enne koristajate saabumist.
Kuriteopaik enne koristajate saabumist. Foto: Caters News Agency/Scanpix

«Arvan, et minu õnn on see, et see lihtsalt ei häiri mind. Ma näen küll jamasid ja võin korraks teha «iuu», kuid see ei häiri mind sedavõrd palju, et ma ei suudaks oma tööd teha,» sõnas Smither.

Kuriteopaik pärast koristamist.
Kuriteopaik pärast koristamist. Foto: Caters News Agency/Scanpix

Smithersi kinnitusel ei ole surmapaikade koristamine tema jaoks kunagi traumeeriv olnud. Tema jaoks on see samasugune teenindus nagu iga teine. «See on täpselt nagu McDonald's – burgeritegija ei pane enam seda burgerit tähele, sest ta on seda 10 000 korda teinud. Ta lihtsalt valmistab seda, ega mõtle sellele ja see on minu jaoks sama asi,» selgitas Smither.

Kõik sai aga Smithersi jaoks alguse kultusfilmist «Pulp Fiction». 

«Stseen, kus Wolf (näitleja Harvey Keitel) tuleb sisse ja koristab Jimmie Dimmicki maja. Minus tärkas mingisugune empaatia ja mõtlesin, kas see on päris? Kas mina saan ka seda teha.» 

Seejärel hakkas Smithers otsima, kas selline teenus on olemas ja kuidas on võimalik seda pakkuda. Ta asutas ettevõtte, hankis loa ja oli valmis tööle hakkama. 

Kuigi praegu koristavad Smithers ja tema tosin töötajat igal aastal tuhandeid surmapaikasid, ei olnud algus sama lihtne. Ta ootas pea aasta, enne kui talle helistati ja esimesele sündmuskohale kutsuti. 

Selline vaatepilt ei ole kuriteopaiga koristajate jaoks midagi uut ega üllatavat.
Selline vaatepilt ei ole kuriteopaiga koristajate jaoks midagi uut ega üllatavat. Foto: Caters News Agency/Scanpix

Milline siis oli tema esimene töö kuriteopaiga koristajana? Üsna võigas, nagu selgus.

«See oli daam, kes oli korra vähi seljatanud, kuid lõpuks tappis ta end lasuga pähe,» kirjeldas Smithers.

Selle kõige koristamine peaks ju olema traumeeriv, kuid Smithers oli põnevil. 

Smithersi kutsunud klient – lahkunu õde – jäi mehe tööga rahule. Esimese töö eest maksis kadunu õde talle 400 dollarit, mis oli Smithersi sõnul sel ajal tema jaoks väga suur raha.

«Olin lihtsalt väga põnevil. Asi polnud rahas, vaid selles, et mu idee töötas,» rõõmustas Smithers.

Ligikaudu 160-kilomeetrise raadiusega alal tuleb Crime Scene Cleaners Incil olenevalt päevast puhastada 2–25 sündmuspaika. 

Ettevõte vastab kõnedele ööpäev läbi ja kohale jõutakse alati tunni jooksul pärast helistamist.

«Praegu on meil umbes nädal olnud rahulikku aega, sest vihma sajab. Aga niipea, kui sadu läbi on, hakkavad inimesed taas liikuma. Lähevad näiteks vanaema juurde, kes nädal tagasi suri... teate,» rääkis Smithers.

Piirkond, mida Smithersi ettevõte teenindab, on tihedalt asustatud ning seal elab koos palju eri rahvustest ja eri uskumuste ning eluviisidega inimesi. 

See aga tähendab, et igasuguseid asju tuleb ette. Inimeste emotsioonide plahvatused toovad Smithersile ja tema meeskonnale aga ainult tööd. 

«Politsei kutsub meid regulaarselt tapmise juurde koristama,» kirjeldas ta, «saame selle kõne, istume veokisse ja sõidame. Kohale jõudes vilgutavad politseimasinate tuled ja politseinik tõstab lindi ning me sõidame otse kuriteopaigale. Hüppame välja ja teeme kuriteopaiga puhtaks.»

Taas üks roimapaik, mida kuriteopaiga koristajatel puhastama tuleb hakata.
Taas üks roimapaik, mida kuriteopaiga koristajatel puhastama tuleb hakata. Foto: Caters News Agency/Scanpix

Kuid kuigi ta veedab palju aega kuriteopaikades, ei ole tema töö siiski politsei töö. Tema vaid koristab.

«See pole romantiline. See ei ole uurimine. Veri ja kuritegu on selles kõige väiksem,» kirjeldas mees ja lisas, te tegemist on raske füüsilise tööga. 

Kuna maailmas ei näi vaibuvat huvi kuritegevuse vastu, siis pole ka ime, et Crime Scene Inc sotsiaalmeedia kontod on kogunud tuhandeid jälgijaid.

Smithers jagab Facebooki ja Instagrami kontodel enne ja pärast võtteid kohtadest, mida neil on tulnud koristada.

«Üsna paljud jälgivad, mida me teeme, olen selle üle üllatunud,» sõnas Smithers.

Smithersi ettevõttel Crime Scene Cleaners on lisaks tavalisele Facebooki lehele lisaks ka tema tegemisi tutvustav grupp, kus inimesed saavad esitada talle küsimusi tema töökoha või kuriteopaiga puhastamise kohta.

Nutikas mees müüb isegi Crime Scene Cleaners Inc logoga või hashtagi 'ga «# P4D» (palvetage surma eest – toim) kaupa.

Mis paneb Smithersi arvates inimesed vaatama, kommenteerima ja isegi ostma?

«Ma arvan, et surm on nii-öelda viimane piir. Keegi ei tea sellest midagi,» selgitab ta. 

«Väga vähesed inimesed puutuvad kokku mingisuguse kuriteopaigaga –  sellistega nagu mina puutun – ja kõik tahavad teada, kuidas see juhtus, miks see juhtus ja mis edasi saab. Ja me saame neile igast juhtumist väikese killu jagada.» 

Tagasi üles