Eurolaulu Raadio

Miks liitlased ei pommitanud Auschwitzi koonduslaagrit?

USA Teise maailmasõja aegsed B-17 pommituslennukid

FOTO: akg-images/Scanpix

Ameerika Ühendriikide mittetulunduslikul kanalil PBS valmis uus dokumentaalfilm, milles uuritakse seda, miks liitlasväed ei pommitanud Teise maailmasõja lõpuperioodil Auschwitzi-Birkenau koonduslaagrit.

Liitlasväed said 1944. aasta kevadel info, et Saksamaa poolt okupeeritud Poolas natside koonduslaagris pannakse toime metsikusi, teatab livescience.com. Põhiosa sellest infost oli pärit kahelt juudi vangilt, kes olid Auschwitzis ja kellel õnnestus enne tapmist põgeneda.

Liitlased seisid sõja pöördelisel hetkel, mil nende ressursid olid juba võrdlemisi väikesed, silmitsi suure probleemiga. Kas nad peaksid surmalaagrit pommitama hoolimata asjaolust, et neis pommitusreidides võis lisaks natsidele hukkuda ka vange? Või on sõjalised kulutused ja hukkunute arv liiga suured?

PBSi uues dokumentaalfilmis «Secrets of the Dead: Bombing Auschwitz» (Surnute saladused: Auschwitzi pommitamine) uurivad ajaloolased liitlaste juhtide kaalutlusi, kas nad oleks pidanud viima läbi moraalse, kuid sõjaliselt viljatu ettevõtmise või suunama oma jõud natside sõjamasina purustamisele.

Maist juulini 1944 said neutraalses Šveitsis asunud sõjapõgenike nõukogu, USAs Washingtonis asunud sõjapõgenike nõukogu peakorter ja liitlasvägede juhid, kaasa arvatud USA asesõjaminister John McCloy, natside koonduslaagrite kohta raporteid.

Briti peaminister Winston Churchill oli neist raporteist nii vapustatud, et andis välja memo, milles soovitas surmalaagrit pommitada.

USA Teise maailmasõja aegne P-51 Mustang hävitus-pommituslennuk, piloodid ja pomm.

FOTO: akg-images/Scanpix

Lõpuks ei saadetud Auschwitzi ühtegi pommitajat, sest liitlased olid ette võtnud Saksa keemiatehase IG Farben, mis asus Asuchwitzist 6 kilomeetri kaugusel ja kasutas tööjõuna Auschwitzi vange.

USA armee sõjakolledži julgeolekustrateegia professor Davis Biddle selgitas, et kuna piirkonnas oli palju tööstushooneid, siis loobusid liitlased koonduslaagri pommitamisest ja võtsid sihtmärgiks need.

Biddle lisas, et Auschwitz-Birkenaud ei pommitatud ka seetõttu, et USAs ja Suurbritannias oli Teise maailmasõja ajal tugev juudivastasus – natsipropaganda tõttu arvati, et juudid manipuleerivad liitlaste vägedega.

«Poliitikud kartsid, et avalikkusele jääb mulje, et nad teevad juutide nimel suuri pingutusi. USA juhtivad tegelased, kelle seas oli nii juute kui mittejuute, nõustusid et avalikkuse toetuse säilitamiseks on vaja juutide probleemile vähem tähelepanu pöörata,» selgitas Los Angeleses asuva Ameerika juudi ülikooli juudiuuringute professor Michael Berenbaum.

Tema sõnul kartsid USA võimud, et ameeriklased toetavad vähem sõjategevust, kui nad arvavad, et see on juutide nimel peetav sõda.

Biddle jätkas, et veel tekkis küsimus, kui täpselt suudavad liitlased Auschwitzi õhust pommitada.

Foto Auschwitzi koonduslaagrist, daatum teadmata.

FOTO: YAD VASHEM ARCHIVES/VIA REUTERS/Scanpix

Liitlasvägede ohvitseridel olid Auschwitzi laagrist mõned aerofotod ja kaardid, kus millised hooned asuvad. Nende abil oleksid nad saanud valida sihtmärke, et vangide seas oleks inimkaotusi vähem.

«Teise maailmasõja ajal oli õhust pommitamine ebatäpne. Niinimetatud täppispommitamine, nagu seda tänapäeval nimetatakse, oli siis veel ohtlik ja see võis tappa palju rohkem vange, kui selle abil oleks päästetuid,» nentis ameeriklasest ajaloolane Biddle.

Ajaloolane selgitas, et Auschwitz-Birkenau neljale krematooriumile oleks tulnud visata 220 pommi ning 90-protsendise tõenäosusega oleks iga krematooriumit tabanud vaid üks pomm.

Biddle'i sõnul ei tahtnud liitlavägede juhid sõjalisi ressursse suunata rindejoonest eemale ja ka selle tõttu loobuti koonduslaagri pommitamisest.

«Kui me vaatame tagasi Teisele maailmasõjale, siis kipume arvama, et liitlaste võit oli kindel, kuid nii see ei olnud. 1944. aasta kevadel, kui kaaluti Auschwitzi pommitamist, oli Euroopas sõja üks intensiivsemaid perioode. Liitlased liikusid ida poole, kandes suuri kahjusid. Nad tegid kahjutuks Saksamaa raketipolügoonid ja takistasid Saksa õhujõududel taastugevnemist,» selgitas Biddle. Ta lisas, et liitlasväed kaalusid hoolega, kuhu oma ressursse suunata, sest 1944. aastal oli kõike vajalikku varasemast vähem.  

«Ühest küljest tuli ressursid suunata teatud objektide hävitamisele, kuid samas tuli arvestada suurema pildiga ja teha kõik selleks, et panna Saksamaa alistuma,» nentis ameeriklane.

Kui liitlased oleksid Auschwitzi pommitanud, ei oleks see enam eriti päästnud inimelusid, sest 1944. aasta kevadeks oli holokaustis hukkunud 11 miljonit inimest.

Taganenud natsid olid enamiku koonduslaagritest sulgenud ning Kolmanda riigi poolt mõrvatutest 90 protsenti oli Auschwitzi pommitamise kaalumise ajaks juba surnud.

Kui liitlased oleksid Auschwitzi pommitanud, siis oleksid nad saatnud sellega natsidele teate, et nende kuriteod ei jää karistamata. «Soovin, et oleksime seda teinud, sest siis saaksime sõjaajale tagasi vaadata ja öelda, et mõistsime, kui kohutav see oli, ja võtta seisukoht,» lisas Biddle.

PBS kanal näitab dokumentaalifilmi «Hukkunute saladused: Auschwitzi pommitamine» 21. jaanuaril rahvusvahelise holokausti mälestuspäeva ja Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 75. aastapäeva raames.

Nõukogude Liidu Punaarmee sisenes 27. jaanuaril 1945 Auschwitzi koonduslaagrisse ja vabastas seal olnud üle 7000 vangi, kaasa arvatud palju lapsi, kes olid näljas, haiged ja suremas.

Nõukogude Punaarmee poolt vabastatud Auchwitzi koonduslaagri lapsed jaanuaris 1945.

FOTO: YAD VASHEM ARCHIVES/VIA REUTERS/Scanpix

Ajaloolaste hinnangul saatsid natsid 1940–1945 Auschwitzi vähemalt 1,3 miljonit inimest, kellest umbes 1,1 miljon seal tapeti.