Eurolaulu Raadio

Eesti antiigiärimees avastas Soome tanklas, et talle maksti Võrus valerahaga
Lisatud Eesti Panga kommentaar

Tauno Laine postitas avastatud 50-eurosest kupüürist tehtud pildid Facebooki.

FOTO: Kuvatõmmis Facebookist

Soomes elav eestlane Tauno Laine sai mõni aeg tagasi ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui üritas tanklas bensiini eest 50-eurosega maksta, aga avastas, et tegemist oli valerahaga.

Tauno Laine on viimased kolm aastat tegelenud antiikmööbli müügiga ja seda Soomest kokku ostnud ning peamiselt Lõuna-Eesti klientidele toonud. 

Mõni aeg tagasi tõi Laine taas Põlva ja Võru kanti klientidele kaupa ning mõned maksid sularahas. «Ma aiman isegi, kust see pärit võib olla. Minu kätte sattus see Võrus, see on 99 protsenti kindel,» rääkis Laine Elu24-le.

Laine avastas valeraha alles Soomes. «Pakkusin seda 50-eurost alguses oma naisele, kuid ta ei tahtnud. Seega otsustasin selle raha eest bensiini võtta,» kirjeldas Laine sündmusi, mis valeraha avastamisele eelnesid.

Laine suureks üllatuseks ei võtnud automaat kupüüri ka pärast mitmendat korda vastu. Laine oli esiti pahane automaadi peale, arvates, et see on vigane. 

«Siis aga hakkasin kupüüri lähemalt vaatama ja nägin, et selle turvaelemendi läikiv äär narmendas. Lähemalt vaadates saingi aru, et see on valeraha,» sõnas Laine. 

Mehe sõnul meenus talle, et see kupüür jäi talle tegelikult kohe silma, sest oli teistest pisut erksam, kuid siis ei pööranud ta sellele rohkem tähelepanu.

«Ma tegin Facebooki valerahaga postituse lihtsalt sellepärast, et teisi inimesi hoiatada, sest mõne inimese jaoks on 50 eurot suur raha,» rääkis Laine.

Laine naine küll keelas tal alguses postitust avalikuks teha, kuid mees tundis, et tahab teisi ikkagi valeraha leviku eest hoiatada.

«Seal kommentaarides on ka öeldud, et valeraha on võimalik tumeveebist osta. Maksad 25 eurot ja ostad endale 50-eurose kupüüri,» tõdes Laine.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk ütles Elu24-le, et reeglina avastatakse valeraha sularahakeskustes või kauplustes, kus on sularaha kontrollimise seadmed. Seega inimesed ise ei pruugi teadagi, et nende käes on valeraha.

Kui valeraha avastatakse, tuleks sellest politseile teada anda. Kupüür saadetakse ekspertiisi ja alustatakse menetlust.

«Valeraha hangitaksegi sageli veebist, mitte tingimata tumeveebist. Kelmid ja kuritegevus on internetis, selleks ei pea tingimata tumeveebi kasutama,» lisas Virk.

Pooltuhat võltsingut aastas

Eestis avastati 2019. aastal kokku 285 võltsitud europangatähte. Eesti Panga sularaha ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve ütles Elu24-le, et aastate võrdluses on tegemist viimase kuue aasta väikseima võltsingute arvuga. Keskmiselt leitakse Eestis tavaliselt 400-600 võltsingut aastas.

Nii 2019. aasta kui ka eelnevate aastate tulemuste alusel leitakse Eestist kõikide teiste euroala riikidega võrreldes võltsinguid kõige vähem. Eesti kaubandus ja pangandus ning samuti meie jõustruktuurid on teinud siinjuures väga head tööd.

Kõige rohkem avastati Roosve sõnul möödunud aastal Eestis 50-euroste pangatähtede võltsinguid, kokku 165 võltsitud kupüüri, mis moodustas 58 protsenti võltsingute koguarvust. 

20-euroste ja 100-euroste pangatähtede võltsinguid registreeriti 2019. aastal 38. Sama palju, 38, võltsitud europangatähte registreeriti eelmisel aastal ka Lõuna-Eestis. 

«Võttes arvesse ringluses olevate europangatähtede hulka, on võltsingute arv Eestis väike. Sooviksime inimestele meelde tuletada, et meist igaühel on võimalik võltsingute levikut takistada,» lausus Roosve. 

Selleks tuleb aga võtta pisut aega ning pöörata suuremat tähelepanu oma rahakotti jõudvale sularahale.  «Pangatähe ehtsust on võimalik lihtsate võtetega kontrollida. Selleks tuleb rahatähte katsudes, vaadates ja kallutades uurida selle turvaelemente ning neid kahtluse korral võrrelda mõne ehtsa pangatähega,» õpetas Roosve.