Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Elmari lastesaate külaline Heiki Vilep: mu lapsed on mulle kõige tähtsamad

Copy
Oliver Adamson, Oliver Kõvask, Heiki Vilep ja Sten Markus Adamson
Oliver Adamson, Oliver Kõvask, Heiki Vilep ja Sten Markus Adamson Foto: Raadio Elmar

Raadio Elmar lastesaates käis külas muusik ja kirjanik Heiki Vilep. Teda intervjueerisid Oliver Kõvask, Oliver Adamson ja Sten Markus Adamson. 

Tartust pärit lastekirjanik, luuletaja ja muusik Heiki Vilep on avaldanud kümneid menukaid lasteraamatuid, teiste hulgas «Kapiukse kollid», «Liisu», «Tahaksin olla», «Une-Mati udujutud», «Villem» ja «Lendav õunapuu».

Mees rääkis Elmari lastesaates oma perest ja kodust. «Pere teevad kalliks kõik need, kes perekonda kuuluvad. Mitte ainult kodu. Minu hinnangul on kodu seal, kus on pere. Ükskõik, kuhu sa ka ei koliks, inimesed on alati kõige tähtsamad. Minule on mu lapsed kõige tähtsamad,» sõnas Vilep.

Ta tõi välja, millist kirjandust tema enda pere lapsed kõige enam eelistavad. «Mu lapsed loevad ikka teisi kirjanikke ka, mitte ainult minu teoseid. Seega ma ei saa enda raamatutest midagi eriliselt välja tuua. Kuid mulle tundub, et kõige rohkem on meie peres teemaks olnud «Une-Mati udujutud»,» muigas ta.

Vilep lisas, et talle endale meeldis lapsepõlves lugeda ulmekirjandust. «Kahe esimese kooliaasta jooksul lugesin läbi kõik kooli raamatukogu ulmeraamatud. Ma olin täiesti hull ulmekate järgi ja ma ei teagi miks,» tunnistas ta.

Mees lisas, kuidas ta leidis tee lugude ja luuletuste kirjutamiseni. «Ma arvan, et keegi ei hakkaks perekonnas vastu vaidlema, kui laps tahab saada kirjanikuks. See ei ole nii kole eriala. Mulle tundub, et kirjaniku ametit ei peeta päris tööks. See on selline amet, mida mitte kusagil ei õpetata ja reeglina ei maksta ka palka. Inimene, kes hakkab ühel päeval luuletusi kirjutama, ongi tegelikult juba kirjanik. Ma ei oskagi täpselt öelda, millal ma kirjanikuks hakkasin. Kuid arvan, et see oli 2-aastaselt, tegin siis oma esimese laulu. Esimese raamatu avaldasin aga sellise, mille raames panin kokku terve rea eelnevalt valmis tehtud luuletusi, selle luulekogu nimeks sai «Tere!»,» lisas ta.

Vilep tegi juttu, mis teda kirjutamise juures inspireerib. «See on nii ja naa. Mõnikord vaatan oma lapsi ja nende tegemisi. Olen selle põhjal ka otse maha kirjutanud, sest nad teevad nii vahvaid asju. Teinekord tulevad teemad, kõlab nagu naljakalt, kuid tõepoolest lausa kosmosest. Tuleb laksti mõte pähe ja kirjutad siis selle kõik üles,» sõnas kirjanik.

«Oma lemmikraamatut ma välja tuua ei oska, sest olen elu jooksul nii palju lugenud. Kuid lastele suunatud luule vallast on kindlasti mu lemmik Ott Arder. Ta on minu suur eeskuju! Olen tal isegi külas käinud ja ta oli üks väga vahva mees. Võin öelda, et kõige rohkem meeldivad mulle tema luuletused. Muidugi meeldivad mulle ka Leelo Tungal, Ilmat Trull ja teised ka. Kuid Ott Arder on läbi aegade kõige parem eesti luuletaja,» rääkis Vilep.

Mees on ka muusikaga aktiivselt tegelenud, ta on olnud kooseisudes MODE, Rockhound, Sonimuusikud, Kaabu, Groove Machine, Lõkõriq, Ethno Groove Band, Blueshound, Blue Deja Vu, MTJ ja restorani "Kaseke" majabänd. «Olen läbi aastate nii heade pillimeestega koos töötanud, et hindasin ümber mõiste «pillimängu oskamine». Mängin rahuldaval tasemel trummi. 6-aastasest saadik kääksutan ka lõõtsapilli. Lõkke ääres mängin kuigi palju kitarri ning restoranides olen mänginud ka basskitarri ning klahvpille,» lisas Heiki Vilep.

Heiki Vilep
Heiki Vilep Foto: Raadio Elmar
Tagasi üles