Armeenias kahtlustatakse arste kümnete imikute varguses

Imik. Pilt on illustreeriv Foto: Pexels / CC0 Licence

Paljud Armeenia naised usuvad, et neilt ära võetud või surnuks tunnistatud lapsed võisid tegelikult langeda rahvusvahelise inimkaubanduse ohvriteks. Asjasse on arvatavalt segatud riigi pealinna lastekodu töötajad ja sünnitusarstid. 

Rühm Armeenia naisi kahtlustab, et nad on organiseeritud kuritegevuse ohvrid, mis on suunatud imikute varastamisele ja on oma kaebusega pöördunud ka riigiprokuröri poole, vahendas eurasianet.org.

Uurimisega seotud Amreenia riiklik julgeolekuteenistus (NSS) teatas novembris, et menetlevad enam kui 30 Armeenia väikelapse müümise võimalikku juhtumit. 

Lisaks vahistati kolm kahtlusalust – Armeenia vabariikliku meditsiinikeskuse sünnituspolikliiniku juhataja Razmik Abrahamyan, tema asetäitja Arshak Jerjeryan ja riikliku lastekodu direktor Liana Karapetyan, kes hiljem kõik küll vabastati. Abrahamyan vabastati kautsjoni vastu. Kõik süüdistatavad on neile esitatud süüdistusi eitanud.

«Sünnituskliinikutel pole sellega midagi pistmist,» ütles Abrahamayan ajakirjanikele pärast 21. detsembril toimunud kohtuistungit.

NSSi andmetel sunniti 2016.–2018. aastal paljusid noori vaesemaid ja madala haridustasemega naisi rasedust lõpuni kandma, et nad seejärel lapsed kurjategijatele loovutaksid.

Teistel juhtudel valetasid meditsiinitöötajad emadele, et lapsed on haiged, et naised lastest kergemini loobuksid. 

Väidetavalt viidi imikud riigi hallatavatesse lastekodudesse, kus siis töötajad korraldasid imikute ebaseadusliku lapsendamise välismaalastele. Enamasti olid lapsendajateks itaallased.

Paljude naiste jutus, kes väidavad, et nende lapsed rööviti, kordub sama muster. Naistele öeldi, et laps suri sünnitusmajas, kuid surnukeha nad ei näinud. Laste surnukehad viidi väidetavalt lahkamisteks Armeenia vabariiklikku meditsiinikeskusesse ja lahkamisaruannetes oli lahknevusi. 

Üks emadest, Haikuhi Hatšatrjan, väidab, et ta süstiti haiglas rahusteid täis, siis viidi laps ära ja öeldi laps on surnud. Lapse surnukeha haigla aga ei väljastanud.

Pärast seda, kui Hatšatrjan politseisse pöördus, olevat Abrahamjan pakkunud perele vaikimise eest üks miljonit drammi (ligi 2000 eurot).

«Mu poeg sündis 2017. aastal vabariiklikus haiglas, nad valetasid mulle, et mu laps on surnud, nad ei andnud mulle surnukeha,» rääkis Naira Ayvazyan ajakirjanikele. 

Naise sõnul ei vastanud tema sünnitatud lapse mõõtmed lahkamisaruandes esitatud numbritele. 

«Nad andsid mulle kingakarbi, kus sees oli lahti lõigatud keha. Läksin politseisse, kuid juhtum ei jõudnud kuhugi,» rääkis Ayvazyan.

2019. aastal enneaegse lapse sünnitanud Mariam Khachatryan ütles, et meditsiinitöötajad naersid talle kohutavat uudist teatades. Neli päeva hiljem ulatati naisele eemaldatud siseelunditega imiku surnukeha, mis oli mustaks tõmbunud.

Seegi kord oli imik viidud lahkamiseks vabariiklikkusse meditsiinikeskusesse.

Armeenia lasteröövide teema kerkis esile juba aasta tagasi, kui toonane asepeaminister, praegune parlamendi esimees Ararat Mirzojan väitis valitsuse istungil, et kadunud lapsi võidi kasutada ka elunditega kaubitsemiseks. Lisaks viitas Mirzojan toona, et sünnitusmajades, kust müüakse imikuid välismaale, tegutseb maffia ja justiitsministeerium uurib asja. 

Peaminister Nikol Pashinyan oli aga raportite suhtes skeptiline. «See on väga keeruline teema. Ma olen šokeeritud,» ütles peaminister.