Teide — tulemägi keset päikesesaart

Selle kalju tippu oli piknikku pidama roninud seltskond matkajaid. Foto: Liisi Seil

Selleks et minna uudistama Kanaaride kõige suuremal saarel Tenerifel asuvat Teide vulkaani, ei pea olema alpinist, seikleja ega maadeavastaja. Hispaania kõrgeima tipu ligi pääsevad kõik, kel vähegi tahtmist on.

Tõsi ta on, et kui mägi on nii kergesti kättesaadav, muutub ta mõnele inimesele igavaks. Minu jaoks oli aga omaette elamus vaadata, kuidas vulkaanisaare keskpunkt turismimagnetiks on muudetud.

Teide jalamile viib heas korras asfalttee, millel liigub arvukalt rendiautosid ja ekskursioonibusse. Et tegemist on käänulise mägiteega, mis vahepeal kulgeb üsna järsaku serval, sõidab enamik neist mõõduka kiirusega. Peatuda ja vaadet nautida on võimalik selleks ette nähtud kohtades.

Turistide oskuslik suunamine on kindlasti üks põhjus, miks Hispaania enam külastatavaid rahvusparke ikka kaunite vaadetega uhkeldada võib.

Vaatamisväärsus number üks

Tegelikult on nii, et inimene, kes kord juba Tenerifele puhkama on läinud, ei saa Teide vulkaanist üle ega ümber. Sellele saare vaatamisväärsuste esinumbrile pakub konkurentsi vaid Loro teema- ja looduspark, mis on ühtaegu nii loomaaed, botaanikaaed kui tsirkus.

Need kaks sihtkohta kuuluvad iga reisifirma korraldatavate ekskursioonide hulka. Ka rendiautoga pole Teidele jõuda raske, kui vaid kiirteelt õigel hetkel maha keerata osatakse. Saare eri servadest viib rahvusparki neli teed, mis kõik lõpuks mäe jalamil kulgeva trassini jõuavad. Turistide teekonda hõlbustab marsruudi hea märgistus.

Peab aga arvestama, et tegemist on maastikuga, kus autot juhtides tuleb piirduda esimese või teise käiguga. Heal juhul saab mõnel teelõigul nautida kolmandatki käiku.

Talvel kattub lumega

Kirjanduses ja turismibrošüürides on 3718 meetri kõrgust Teide vulkaani nimetatud Tenerife auks ja uhkuseks. See on ka üks Kanaaride sümboleid — saarestik on ju tekkinud miljoneid aastaid tagasi vulkaaniliste protsesside tulemusena.

2036-ruutkilomeetrine Tenerife on Kanaari saartest suurim. Pindalalt jääb see alla meie Saaremaale, kuid elanikke on seal rohkem kui pooles Eestis, 850 000.

Kuigi Kanaaridel on aasta ringi soe — kuu keskmine õhutemperatuur on 18—24 kraadi —, kattub Teide talvel lumega. Nii saab saare lõunarannikul laevasõitu tehes näha ühekorraga nii rannas suvitajaid kui nende kohal kõrguvat lumist mäetippu.

Kaitsmaks piirkonna omapära, loodi 1954. aastal tulemäe ümber 18 990 hektari suurune Teide rahvuspark. Enamik sellest asub rohkem kui 2000 meetrit üle merepinna.

Omapära sellel paigal jätkub. Madalamatel mäenõlvadel kasvavad Kanaari männid, mis on iseloomulikud just selle saarestiku loodusele. Need kannavad umbes 30 sentimeetri pikkusi okkaid, mis on kolmekaupa kimpudes. Okaste suur pind võimaldab mändidel passaatpilvedest kondenseerunud vett koguda.

Üht võimsamat Kanaari mändi võib imetleda Teide rahvuspargi külje all Vilaflori külas. See sõidutee ääres sirguv hiiglane on 45 meetrit kõrge ning tema tüve ümbermõõt on 9 meetrit.

Tipp jäi kättesaamatuks

Mäestikus järjest kõrgemale tõustes ja pilvedestki läbi sõites avanevad uudistajatele eriskummalised vulkaanilised pinnavormid. Seal võib näha mitmesuguse värvi ja koostisega tardunud laavajugasid ning omapärase kujuga laavakivimürakaid ja kaljusid. Paljud rändajad on niisugust vaatepilti iseloomustanud sõnaga «kuumaastik» ja see ei ole sugugi kohatu võrdlus.

Kui nüüd oma kogemustest rääkida, siis meie seltskond läks Teide mäge uurima oma Tenerifel viibimise teisel päeval, kohe pärast rendiauto kättesaamist. Ausalt öeldes oli see paras julgustükk, sest ühekorraga oli tarvis ümbruskonnas orienteeruda ning harjuda võõra auto ja mägiteedel liiklemisega.

Kui pärale jõudsime, olid sõiduärevusele lisandunud tugev peavalu ja iiveldus. Meil oli küll kindel plaan minna sõitma köisraudteega, mis viib huvilised 2356 meetri kõrguselt Teide jalamilt kaheksa minutiga 3555 meetri kõrgusele, kuid paraku jäi see teostamata. Enesetunne oli liiga kehv, et seista vähemalt paari tunni pikkuses järjekorras.

Märkusena olgu öeldud, et gondlisõidu lõpp-punktist jääb vulkaani kraatri servani veel 150 meetrit, mis tuleb soovijatel läbida jalgsi. Tipu vallutamiseks peab enne küsima loa, mis väljastatakse Tenerife pealinnast Santa Cruzist. Nii püütakse kaitsta murenevat kraatritippu turistihordide eest.

Vulkaani tippu võib matkata ka jalgsi, köisraudteed kasutamata, kuid see nõuab aega ja head füüsilist vormi.

Kui mäestikust tagasi allapoole sõitsime, muutus enesetunne õnneks aina paremaks. Nii osutus tõeks meie lootus, et iivelduse põhjustas kiire mäkketõus, mitte kraaniveesõõmust saadud surmav kõhutõbi.

Hiidvulkaani mälestus

Teise katsena püüdsime Teidet vallutada paar päeva hiljem, 25. detsembril. See päev oli justkui jumala kingitus: pühade tõttu polnud mägiteedel ekskursioonibusse näha ja rendiautosidki liikus seal vähem kui eelmisel korral, päike oli mõnusalt soe ning halvast enesetundest polnud jälgegi.

Kahjuks olid pühademeeleolus ka gondliga sõidutajad ja köisraudtee juurde viiv teeots oli suletud. Nii jäigi meil Teide otsast alla vaatamata.

See-eest oli rohkem aega allpool ringi kõndida ning omapärast Las Cañadase tühermaad silmitseda. Kauges minevikus oli sellel lagendikul asunud hiigelsuur vulkaan, millel oli kõrgust rohkem kui 5000 meetrit. See hävis aga miljoneid aastaid tagasi, jättes endast järele 15-kilomeetrise läbimõõduga kraatri. Hilisemate vulkaanipursete tagajärjel on hiigelkraatrisse tekkinud kolm väiksemat vulkaani, millest üks ongi kuulus Teide.

Las Cañadase tühermaa sakilised servad annavad aimu kunagise mäe suurusest. Tardunud laavaga kaetud lagendikul turritavad ebatavalise kujuga kaljud.

Üht omapärast kaljumoodustiste gruppi tuntakse nime all Roques de Garcia, mille juurde on rajatud ka vaateplatvorm. Seal seistes nägime, kuidas veidi eemal asuva kalju La Catedral tipus oli end piknikule seadnud matkaseltskond. Sellid jätsid mulje, nagu oleksid nad selle tipu vallutanud just jõulusöömaaja pidamise eesmärgil.

Seiklejaid meelitas Teide ümbruses veel hulk matkaradasid. Siin-seal hakkasid silma korraliku varustusega inimesed, kes olid otsustanud ümbruses tõsisemalt ringi kolada.

Kindlasti teeb Teidel ronimise põnevamaks teadmine, et vulkaan on ka tänapäeval tegev: selle fumaroolidest immitseb pidevalt väävligaasi. Tuld purskas mägi viimati 1909. aastal.

Tahaks loota, et Teide sees elutsev kuradike on edaspidigi turistide vastu armulik, lastes pimeduse käest pagenuil rahulikult ümbruskonnas ringi vaadata.

GUANTŠID

Kanaaride päriselanikud guantšid uskusid, et Echeyde (Teide) sees elab kurat Guayota.

• Guantšid olid pikka kasvu, heledapäised ja siniste silmadega. Neid on peetud nii keltide, viikingite kui Aafrika berberite järeltulijaiks.

• Pärast seda, kui Kanaarid XV sajandi lõpuks Hispaaniale allutati, müüdi päriselanikud orjusesse või hispaniseeriti, nende keel ja kultuur suruti maha.

• Tänapäeval elavad saartel hispaanlased, kelle soontes on kindlasti ka guantšide verd.

Allikas: internet