VIDEO ⟩ Iraani president tegi paar päeva enne Ukraina lennukiõnnetust tähendusliku viite ajalukku

USA ristleja USS Vincennes 2005. aastal Hawaii Pearl Harbori sadama lähistel Foto: Stocktrek Images /Scanpix

Vaid paar päeva enne seda, kui Iraanis Teheranis kukkus alla Ukraina reisilennuk, meenutas Iraani president Hassan Rouhani 1988. aasta lennuõnnetust Iraani reisilennukiga, mille lasi rakettidega alla USA mereväe ristleja USS Vincennes.

Lääne luureallikate teatel võis lennufirma Ukraine International Airlinesile kuulunud Boeing 737-800 saada Iraani raketi tabamuse, teatab cnn.com.

Lennufirma Iran Air Airbus A300, mille pardal oli 290 inimest ja mis lendas 3. juulil 1988 Iraanist Dubaisse, plahvatas õhus, kui sai Pärsia lahe kohal raketitabamuse.

Rohani viitas oma 6. jaanuari Twitteri postituses Iran Airi lennule 655 ja elu kaotanud 290 inimesele. 

Iraani president Hassan Rouhani Foto: HO/AFP/Scanpix

«Need, kes räägivad numbrist 52, peaksid ka mäletama numbrit 290. Iraan ei lase end heidutada,» kirjutas Iraani president.

Rouhani viitas numbriga 52 sellele, et USA president Donald Trump ähvardas Iraanis rünnata just nii palju paiku – kaasa arvatud UNESCO maailmapärandi kohti –, kui Iraan astub sõjalisi samme USA vastu.

USA-Iraani praegune vastuseis sai alguse pärast USA 3. jaanuari Iraagi Bagdadi lennujaama raketirünnakut, milles hukkus Iraani kindral Qassem Soleimani. Iraan omakorda ründas Iraagis kaht lääneliitlaste baasi, kus on ka USA kontingent.

Trump tõi välja arvu 52, sest just nii palju oli USA Teherani saatkonna diplomaate ja töötajaid 1979 - 1981 Iraani mässuliste käes 444 päeva pantvangis. USAl ja Iraanil ei ole 40 aastat olnud diplomaatilisi suhteid.

1988. aastal, kui USA merevägi lasi Iraani liinilennuki alla, olid USA-Iraani suhted sama halvad kui nüüd ja siis oli käimas Iraani-Iraagi sõda.

1980 – 1988 kestnud Iraani-Iraagi sõja ajal kaitses USA merevägi Pärsia lahel kaubalaevu, mida ohustas niinimetatud tankerite sõda.

Iraan üritas Pärsia lahel takistada Iraagi varustamist sõjaks vajalike tarnetega, pannes meremiine ja tulistades laevadele rakette.

1987. aastal pidas Iraagi sõjalennuk USA fregatti USS Stark Iraani tankeriks ja tulistas selle suunas kaks raketti. Hukkus kolmkümmend seitse USA mereväelast.

14. aprillil 1988 sõitis USA fregatt USS Samuel B Roberts Iraani meremiinile ning tekkis plahvatus, mis laeva kere peaaegu kaheks lõhkus.

18. aprillil 1988 tulistasid USA sõjalaevad Pärsia lahes olnud Iraani naftaplatvorme ja uputasid Iraani sõjalaeva.

Olukord Pärsia lahel oli keeruline ka 3. juulil 1988, kui Iraani lennufirma Iran Air reisilennuk militaar-tsiviillennuväljalt Bandar Abbasist startis.

USA luure teatel oli sellel lennuväljal osa Iraani F-14 hävitajatest. USA mereväe andmetel olid Iraani F-14 hävitajatel Maverick raketid, mis võimaldasid Pärsia lahel rünnata USA sõjalaevu 16 kilomeetri raadiuses. Üks neist F-14 hävitajatest lendas USA ristlejale USS Halsey liiga lähedale ja laeva meeskond tegi hoiatuslasu.

3. juuli 1988 hommikul oli USA ristleja USS Vincennes koos fregatt USS Montgomeryga lahingus, tulistades Pärsia lahel Iraani sõjalaevu, mis ohustasid Pakistani naftatankerit ja Saksamaa kaubaleva.

Iran Airi lend 655 lahkus Bandar Abbasi lennuväljalt ettenähtud väljalennuajast pool tundi hiljem. USA mereväe raporti kohaselt lendas Iraani reisilennuk tsiviillennukite lennukoridoris ja identifitseeris end lennujuhtimiste sagedustel tsiviillennuna.

Kuid Iraani reisilennuki kaptenit ei hoiatatud Pärsia lahe piirkonnas toimuva lahingutegevuse eest, samas varasematel lendudel oli kapten saanud Bandar Abbasi lennujuhtimiskeskuselt sõjategevuse kohta hoiatusi.

USA mereväe raporti teatel ei reageerinud Iraani tsiviillennuki piloodid Pärsia lahe piirkonnas lennates USA sõjalaevade hoiatustele.

USS Vincennesi kapten sai teate, et radaril on näha tundmatut lennukit, mis ei vasta kontaktivõtmisele. Lisaks sai kapten infot, et tegemist võib olla Iraani F-14 hävituslennukiga. Samas oli teada, et Airbus A300 on suurem ja lendab aeglasemalt kui F-14 hävitaja. 

USA kapten arutas oma meeskonnaga, et kui sel F-14 hävitajal on Maverick raketid, siis on neil alla viie minuti aega otsustada, kas laev on ohus. Kapten langetas ostuse kahtlast lennnukit tulistada.

Seitse minutit pärast starti sai Iran Airi lennuk Airbus A300 USA sõjalaevalt välja saadetud kahe maa-õhk raketiga pihta ja plahvatas.

USA merevägi ja kaitseministeerium käivitasid uurimise, mille kohaselt oli tegemist USA sõjalaeva kapteni halvasti informeeritusega ning see oli õnnetus.

Iraan kaebas 1989. aastal USA Iraani liinilennuki allatulistamise eest rahvusvahelisse kohtusse. 1996. aastal jõudsid USA ja Iraan lõpuks kokkuleppele, et USA maksab lennuki allatulistamisel elu kaotanute perekondadele kümneid miljoneid dollareid.

Kaks päeva pärast seda, kui Teherani lähistel kukkus 8. jaanuaril 2020 alla Ukraina reisilennuk, teatasid Kanada ja Ukraina liidrid, et tõenäoliselt sai Boeing 737-800 Iraani õhutõrjeraketi tabamuse ning tegemist oli eksklikult välja lastud raketiga.

Iraani päästetöötajad Teherani Imam Khomeini rahvusvahelise lennujaama lähedal, kus 8. jaanuaril kukkus alla Ukraina reisilennuk Boeing 737-800, võttes elu 176 inimeselt. Foto: -/AFP/Scanpix

Kanada peaminister Justin Trudeau sõnas 9. jaanuaril Ottawas toimunud pressikonverentsil, et nii Kanada kui ka lääneliitlaste luure andmetel sai Ukraina lennukile saatuslikuks Iraani maa-õhk rakett.

Ukraina lennuk kukkus alla vaid tunde pärast seda, kui Iraan tulistas ballistilisi rakette Iraagis asuvasse kahte sõjaväebaasi, kus on liitlasväed, kaasa arvatud USA sõdurid.

Arvati, et USA president Donald Trump annab Iraanile vastulöögi, kuid ta ei teinud seda.

Poliitikavaatlejate sõnul on olukord praegu sama keeruline, kui oli 1988. aastal.