Ukraina uurib, kas Teherani lennuõnnetuse võis põhjustada rakett
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. jaanuar 2020, 17:03
/nginx/o/2020/01/09/12862876t1hdc08.jpg)
Ukraina lennufirma Ukraine International Airlines (UIA) Boeing 737-800 tõusis 8. jaanuaril õhku Iraanist Teheranist Imam Khomeini rahvusvahelisest lennujaamast, et lennata Ukrainasse Kiievisse, kuid kukkus juba mõned minutid pärast starti alla.
Iraani lennuõnnetuse uurimise ekspertide sõnul võis õnnetuse põhjustada tehniline rike või põleng mootoris, kuid Ukraina võimude arvates võis 176 inimeslt võtta elu hoopis rakett või lennukis olnud pomm, mis pandi plahvatama ning nad uurivad seda võimalust, teatab mtvuutiset.fi.
Pärast õnnetust hakkas levima vandenõuteooria, et õnnetuse põhjustas Iraani rakett, mis lasti Iraagis asuva lääne liitlasvägede baasi suunas.
/nginx/o/2020/01/09/12862865t1hf2e7.jpg)
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rõhutas, et õnnetuse põhjuse teemal spekuleerimine ei aita seda lahendada.
Väljaanne Bloomberg intervjueeris USA lennundusspetsialisti Jeffrey Guzzettit, kelle sõnul ei viita lennuki kohta käivad andmed ja inimeste tehtud videod juhtunust, et oleks olnud tegemist tehnilise rikke või mootori põlenguga.
«Lennukid ei süti lihtsalt põlema ja kui tõesti on kuskil põleng, siis see ei levi nii kiiresti. Kuid kui kuskil on toimunud plahvatus, siis võib tuli kiiresti levida,» selgitas ekspert.
Ukraina lennufirma teatel oli õnnetuslenukis 82 iraanlast, kellest osa elas Rootsis, 63 kanadalast, 11 ukrainlast, 10 rootslast, 4 afgaani, 3 sakslast ja 3 britti.
Ukrainlastest ohvrite seas on 9 meeskonnaliiget ning umbes 30 pardal olnud reisijat olid Iraani päritolu kanadalased, kes elasid Edmontonis.
Iraani lennuõnnetuse uurijate raporti kohaselt kadus Ukraina lennuk radariekraanilt, olles 2400 meetri kõrgusel ning siis katkes pilootidel lennujuhtimiskeskusega ühendus.
«Maapinnal olijad nägid ja jäädvustaisd taevast langenud tulekera,» on raportis.
Ukraina lennufirma teatel juhtisid alla kukkunud lennukit kogenud piloodid ja õnnetust ei saanud põhjustada juhtimisviga.
Lennuõnnetuse uurimist raskendab asjaolu, et Iraani ja USA vahel ei ole olnud diplomaatilisi suhteid 40 aastat ja seega ei anta lennuki kokpiti salvestisi ehk musti kaste USAle ega lennukiehitusfirmale Boeing uurida.
Õli valas kahe riigi vahele tulle USA raketirünnak Iraagi Bagdadi lennuväljale, kus hukkus Iraani kindral Qassem Soleimani. Iraan vastas sellele omapoolse raketirünnakuga Iraagis asuvatele liitlasvägede kahele baasile, kus põhijõuks on USA sõdurid.
Lennundusekspertide sõnul on maailmas vaid käputäis riike, mille eksperdid suudavad analüüsida mustade kastides olevat infot. Need on Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja USA.
Ukraina Boeing 737-800 tõusis õhku normaalkiirusega ja saavutas õige kõrguse, kuid siis hakkas järsku kõrgust kaotama ja kukkus alla.
Maapinnal olnud tegid videoid, millel on näha taevast kukkumas tulekera ja Teherani lennujaama lähedast põlengut.
Lennuõnnetuses hukkunuid mälestatakse nii Iraanis, Kanadas kui Ukrainas.
/nginx/o/2020/01/09/12862889t1ha57b.jpg)