Merle Lilje lõi omalaadse versiooni Gunnar Grapsi loost «Valgus»

Merle Lilje Foto: Sander Ilvest / Postimees

Raadio Elmar rubriigis «Mõni minut muusikata» rääkis laulja Merle Lilje legendaarsest loost «Valgus».

Laulja Merle Lilje rääkis raadio Elmar otse-eetris, et ootas äsja alanud uut aastat pikisilmi. «Vana tüütas juba ära. Mõtlesin, et millal see uus aasta juba algab, uusi tegusid vaja teha. Muuseas, see aasta on ansambel «Laine» kuuekümnes sünnipäeva-aasta. Meil on siin tähistamist küllaga,» sõnas Lilje reipalt.

Laulja lisas, et ansambel «Laine» liikmena on ta näinud väga erilaadi aastavahetuse pidustusi. «Paarkümmend aastat tagasi oli meil üks aastavahetus, kus ühe õhtu jooksul oli lausa neli esinemist. See oli paras aritmeetika, kuidas ühest kohast teise jõuda. Kuid samas on olnud ka selliseid aastavahetusi, kus saab rahulikult oma perega kodus olla,» rääkis ta.

Muusik rääkis, et on avaldanud uue versiooni Gunnar Grapsi loost «Valgus». «Kõik siin kaverdavad eesti lauljaid. Ma siis ka mõtlesin, et võtaks ühe täitsa raju loo ja lahendaks selle hoopis teises võtmes. Olen seda meelt, et kui mõne teise kuulsuse populaarset lugu järele teha, tuleb seda teostada täiesti erinevalt. Üks ühele kopeerimisel pole palju mõtet, see lihtsalt ei tule tavaliselt välja,» täpsustas laulja.

«Ma tundsin Grapsi juba seitsmekümnendatel. Ta on jäänud mulle hinge väga toreda ja südamliku poisina. Vestlustel oli ta alati sümpaatne, leebe ja lahke inimene. Mul on temast positiivsed mälestused, kaheksakümnendatel käisime ka ühistel kontserttuuridel. Tema laul «Valgus» on mulle alati meeldinud, minu hinnangul on see üks tema parimaid laule. Seetõttu mõtlesimegi koos Peeter Kaljustega, et teeme sellest loost ühe maheda bossa nova stiilis loo. Kui loo valmis saime, siis ise ka imestasime, et täitsa huvitav versioon tuli. Ei pidanudki nii kõrgetel nootidel kiljuma sõna «valgus». Saime valmis tõeliselt mõnusa biidiga loo,» rääkis Lilje.

Lilje lisas, milline võiks olla loo «Valgus» sõnumi idee. «Ega ma seda nii luuleliselt lahti ei mõtestagi. Arvan, et see on püüe millegi parema ja helgema poole. Kusagil on midagi, mille poole vaadata ja mida oodata. Midagi suuremat ja filosoofilisemat ma ei oskagi välja pakkuda. Lugu kõnetab mind tõesti väga. Tundsin selle esitamise juures, et valik on väga õige. Loodan, et see meeldib ka publikule,» lisas ta.