:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12862005t1hb15f.jpg)
Saksamaal Potsdamis asuva geoteaduste uurimiskeskuse teadlaste sõnul lahendasid nad maailma mitmes paigas kuulda olnud hirmu ja külmavärinaid tekitava sumina saladuse.
Saksamaa teadlased lahendasid külmavärinaid tekitava sumina saladuse
Uurimist juhtinud seismoloogi Simone Cesca sõnul on see sumin seotud geoloogilise sündmustega, milleks olid uute veealuste vulkaanide teke, teatab livescience.com.
Cesca lisas, et kui maailmas hakati kuulma kummalist suminat, tekkis näiteks India ookeanis Madagaskari ja Mosambiigi vahel asuva Mayotte’i saare lähedal uus veealune vulkaan.
Teadlased uurisid selle vulkaani sündi öeldes, et see teeks iga ema, antud juhul emakse Maa uhkeks.
Uuringus kirjeldatakse, kuidas ookeanis 35 kilomeetri sügavusel asuvast reservuaarist tõusis magma ülespoole, läbides maakoore ja jõudes merepõhja ning tekitades uue vulkaani.
«Magma liikumine ülemisest vahevööst merepõhjani, kus sündis uus veealune vulkaan, kulus vaid nädal, kuid sellega kaasnesid kummalised helid,» selgitas Saksamaa geoteaduste uurimiskeskuse seismoloog Simone Cesca.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12861905t1h1a8d.jpg)
Tema sõnul sai vulkaani teke ja kummaliste helide levimine alguse mais 2018, kui maavärinaid mõõtvad ja salvestavad uurimiskeskused salvestasid Mayotte’i saare juures tuhandeid maavärinaid, mille kõige võimsam magnituud oli 5,9. See oli Mayotte’i saare kõige tugevam maavärin.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12861886t1hb7df.jpg)
Novembris 2018 salvestasid teadlased kummalisi seismislisi suminaid, millest mõned kestsid kuni 40 minutit ja mida oli kuulda maailma erinevates paikades.
Need suminad tekitasid teadlastes huvi ja kokku salvestati rohkem kui 400 korral sellist heli, mis uurijate sõnul olid mõnelgi korral külmavärinaid tekitavad.
2019. aasta alguses näitas Prantsuse okeanograafiamissioon, et Mayotte’i lähedal on tekkinud uus vulkaan. See oli suur veealune vulkaan, mille pikkus oli viis kilomeetrit ja kõrgus 0,8 kilomeetrit.
Kummalisi suminaid uurisid veel teised teadlased, kes samuti leidsid, et neid tekitas vulkaani sünd ja magmakambrist ülespoole liikunud magma. Uurimine näitas ka seda, et kui Mayotte’il algasid maavärinad, siis saar vajus ja liikus mitu sentimeetrit.
Saksamaal tehtud uuringus kasutasid teadlased kogu maailmast saadud andmeid vulkaanide tekke kohta, samas neil oli vähe seismilisi andmeid Mayotte’i saare kohta.
Teadlaste analüüs näitas, et vulkaan sündis kahes etapis. Esimeses etapis hakkas magma liikuma diagonaalset 15 kilomeetri laiusest magmakambrist ülespoole, jõudes merepõhja ja tekitades vealuse purske. Magma liikumine merepõhja suunas tekitas maavärinaid.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12861891t1h2646.jpg)
Cesca teatel said nad magma liikumisest pildi, kui uurisid, kus olid maavärinad.
Järgmises etapis sai magma liikumisteest omamoodi maantee, mis võimaldas magmal voolata kambrist merepõhja, kus tekkis vulkaan.
Magmakambri tühjenedes vajus Mayotte peaaegu 20 sentimeetrit. See põhjustas ka reservuaari kohal asuva ala nõrgenemise ja vajumist, tekitades seal murenemisi ja murdumisi.
«Kui vulkaani ja tektooniliste plaatidega seotud maavärinad raputasid magmareservuaari kohal asuvat ala, tekitasid nad magmakambris resonantsi ja genereerisid omapäraseid, väga pikaajalisi signaale,» selgitas ütles Cesca.
Teisisõnu, need olid kummalised seismilised suminad, mida oli kuulda mitmes maailma paigas.
Teadlased arvutasid, et magmakambrist tõusis merepõhja umbes 1,5 kuupkilomeetrit magmat. Kuid kui võtta arvesse tekkinud vulkaani suurus, siis võis magmat veelgi rohkem olla.
Cesca jätkas, et kuigi veelaune vulkaan on tekkinud, ei saa välistada, et magmavool jätkub ja sellega kaasnevad uued maavärinad.
«Mayotte’i saart ohustavad veel mitmed asjad. Näiteks see, et sügaval asuva magmakambri kohal olev ala võib ikka variseda, tekitades tugevaid maavärinaid,» nentis saksa geoteaduste uurimiskeskuse maavärinate ja vulkaanide osakonna juht Torsten Dahm.
Teadlaste sõnul tekkis veel mitmes paigas merealuseid vulkaane, millega kaasnes kummaline sumin, kuid neid ei ole uuritud.
Mayotte (varem ka Mahoré) on Prantsusmaa meretagune departemang (département d'outre-mer) India ookeanis. Hõlmab Komoori saarestikku kuuluva Mayotte'i saare ja mõned selle läheduses asuvad pisisaared, millest suurim on Petite Terre.
1974 ja 1976 toimunud referendumitel otsustasid saareelanikud mitte liituda iseseisvate Komooridega, vaid jääda Prantsusmaa alluvusse.