:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12860413t1ha7c5.jpg)
Iraani Teherani rahvusvahelisest lennujaamast õhku tõusnud Ukraina reisilennuk kukkus 8. jaanuaril alla, olles jõudnud õhus olla vaid paar minutit.
Seitse teooriat selle kohta, mis põhjustas lennuõnnetuse, milles hukkus 176 inimest
Pardal oli 176 inimest, kellest 167 olid reisijad ja 9 meeskonnaliikmed, kuid mitte keegi neist ei jäänud õnnetuses ellu, teatab reuters.com.
Kohe hakati spekuleerima, mis võis selle katastroofi põhjustada ning välja pakuti ka teooria, et lennukile sai saatuslikuks mõni Iraani rakett, mis tulistati Iraagis asuvate liitlasvägede baaside suunas.
Veel võrreldi Ukraina lennukiga juhtunut Malaysia Airlinesi lennuõnnetusega 17. juulil 2014 Ukrainas Donetski oblastis, milles hukkus 298 inimest. Toona kulges Boeing 777 lend Hollandist Amsterdamist Malaisiasse Kuala Lumpurisse üle Ukraina territooriumi. Uurimine näitas, et see reisilennuk tulistati alla terroristide kontrolli all olnud territooriumilt Pervomaiski asula lähedal Venemaalt toodud raketikompleksi Buk raketiga 9M38.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12860437t1hf88d.jpg)
Briti ja Ukraina lennunduseksperdid tõid ära seitse teooriat selle kohta, mis võis saada Ukraina lennukile saatuslikuks. Briti lennuõnnetuste uurimise ameti endine ekspert Tony Cable nägi Teherani lennuõnnetuspaigast fotosid ja tema sõnul lagunes vrakk väikesteks tükkideks, mis tähendab, et see kukkus alla vertikaalselt.
Esimene teooria: põleng mootoris
Iraani pealinnas Teheranis asuv Ukraina saatkond teatas pärast lennukatastroofi, et Boeing 737-800 õnnetuse põhjustas põleng mootoris, kuid hiljem taganeti sellest.
Ka Iraani päästetöötajad arvasid esmalt, et mootoripõleng oli õnnetuse põhjustajaks ning selle põlengu tõttu kaotasid piloodid lennuki üle kontrolli.
Cable lükkas selle ümber, et kui ühes mootoris oleks olnud põleng, siis oleks selle kütusega varustamine katkestatud ja lennuk oleks saanud ühe mootoriga jõuda lähimasse sobivasse maandumispaika.
Teine teooria: ootamatu tehniline rike
Tegemist oli esimese suurkatastroofiga, mis tabas Ukraina lennufirmat Ukraine International Airlines (UIA). Lennufirma esindajate teatel olid õnnetuslennuki kapten ja kaaspiloot väga kogenud.
Iraani lennuõnnetuste uurimise eksperdid ei välistanud, et Boeing 737-800 võis saada saatuslikuks mõni ootamatu tehniline rike.
Cable’i sõnul on sellised ootamatud rikked võimalikud. Ta lisas, et kuna oli tegemist uue lennukiga, mida oli kasutatud vaid 3,5 aastat, siis oli selline rike ebatõenäoline.
Iraani lennuõnnetuse uurimise eksperdid leidsid õnnetuspaigast lennuki mustad kastid, kuid veel ei ole selge, millise riigi sõltumatute ekspertide kätte need uurida saadetakse.
Brit lennundusasjatundja Cable’i sõnul on arusaadav, et Iraan ei anna musti kaste USA lennukitootjale Boeingule uurida, sest USA ja Iraani suhted on praegu väga pingelised.
Kolmas teooria: viga lennuki juhtimises
Cable on seisukohal, et lennuki juhtimises võivad piloodid teha vigu, kuid tavaliselt nad ei tee, kuna neil on hea väljaõpe. Ta lisas, et viimastel aastatel on pilootide vigadest tingitud lennuõnnetusi olnud vaid Indoneesias ja Etioopias ning need juhtusid lennukitega Boeing 737 MAX.
Ukraina õnnetuslennukil on juhtimissüsteem natuke erinev Boeing 737 MAX lennuki süsteemist ja seega ei olnud see õnnetus sarnane Indoneesia ja Etioopia lennuõnnetustega.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12860417t1h767f.jpg)
Neljas teooria: Ukraina lennuk tulistati alla
Ukraina lennufirma Ukraine International Airlines lennuk Boeing 737-800 kukkus alla Tehereni lähedasel põllumaal vaid mõni tund pärast seda, kui Iraan saatis välja ballistilised raketid Iraagis asuvate sõjaväebaaside suunas, kus on USA relvaüksused.
«Kui see lennuk tõesti sai raketitabamuse, siis oleks vrakijäänustel spetsiifilised jäljed. Näiteks šrapnellikahjustusi. Uurijad koguvad lennukiosad kokku ja uurivad neid, lootes selgitada, mis selle lennukiga juhtus,» sõnas Cable.
Ta jätkas, et Malaysia Airlinesi lennuki puhul oli uurijatele oli üsna selge, et seda tabas Buk rakett. Lääne luureagentuuride esialgne hinnang oli, et Ukraina lennukit ei lastud raketiga alla.
Viies teooria: praht mootoris
Briti lennundusekspert Cable lisas, et vahel võib lennu ajal praht mootorisse sattuda, takistades mootori tööd. Praht kahjustab siis mootori kütusega varustamist, hüdraulikat ja tiivas olevaid elektrikaableid.
Tavaliselt lennuk siis alla ei kuku, vaid piloodid jõuavad teha hädamaandumise.
Kuues teooria: põleng elektrisüsteemis
Lennundusekspertide sõnul on selline põleng väga haruldane ja seda on ette tulnud üliharva.
Seitsmes teooria: pardal oli pomm
Maailma lennundusajaloos on olnud juhtumeid, kus lennuõnnetuse on põhjustanud pardal plahvatanud pomm. «Pardal plahvatav pomm võib põhjustada lennuki üle kontrolli kaotamise ja lennuõnnetuse, milles lennuk kukub vertikaalset alla. Uurijad otsivad siis rusudest plahvatusmärke,» selgitas lennundusekspert Cable.
Iraani lennuõnnetuse uurijad jätkavad Ukraina lennukiga juhtunud õnnetuse uurimist. Selles õnnetuses kaotas elu iraanlasi, kanadalasi, ukrainlasi, rootslasi, sakslasi ja britte.
Neljapäeva õhtul kinnitasid aga nii Iraagi kui USA sõjaväeluure, et lennuki tõi alla tõenäoliselt Iraani rakett. Radarid olid registreerinud kahe raketi väljalaskmise signaali ja plahvatuse. Mis põhjusel Iraan oleks oma territooriumilt õhku tõusnud lennukit pidanud laskma, ei teata.
Ukraina Borõspili ja Teherani Imam Khomeini rahvusvahelises lennujaamas mälestatakse eilses katastroofis hukkunuid, sinna on toodud elu kaotanute pilte, lilli ja küünlaid.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12860410t1h0224.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12860414t1h41d9.jpg)