Möödunud nädala reedel, 3. jaanuaril kaotas Iraagi pealinna Bagdadi lennujaama alal elu Iraani kindral Qassem Soleimani, kelle autot tabas USA rakett ja kellest jäi alles vaid käsi, millel oleva sõrmuse järgi ta kindlaks tehti.
VIDEO ⟩ USA raketirünnakus tapetud Iraani kindrali matustel tallati surnuks kümneid inimesi
Soleimani matused toimuvad täna ta kodulinnas Kermanis, mis asub Iraani keskosas, teatab theguardian.com.
Kermani elanike sõnul oli 62-aastasena hukkunud Soleimani suurmees, kes oli oma kodukohas väga armastatud. Paljud kandsid matusel Soleimani pilti ning loosungeid, milles USA president Donald Trump oli võrdsustatud mõrvariga.
Enne matuserongkäiku oli Soleimani ja ta adjutandi kirst Kermani Azadi väljakul, kus soovijad said nendega hüvasti jätta. Mõlemad olid kaetud Iraani lipuga.
Kohale tulnud sõnasid meedia esindajatele, et Soleimani salamõrv paneb nende vere keema ja nad hauvad kättemaksu.
Veel üks iraanlane sõnas, et Soleimani oli üks neist Lähis-Ida sõjaväelastest, kes kaitses maailmas rahu ja koos tema hukkumisega on maailm vähem turvaline.
«Soleimani ei olnud armastatud ainult Kermanis ja Iraanis, vaid kogu maailmas,» teatas kindrali matusele tulnud Hemmat Dehghan.
Qassem Soleimani oli Iraani Islami revolutsioonilise kaardiväe kindralmajor, kes alates 1998. aastast oli selle välisoperatsioonide üksuse Quds juht. See eliitüksus osales väidetavalt Iraanis USA sõjaväelaste ja diplomaatide vastastes rünnakutes ning selle tõttu peavad ameerikased Soleimanit ja ta eliitüksuse sõdureid terroristideks.
Iraani kõrgeim juht, ajatolla Sayyid Ali Hosseini Khamenei teatas pärast kindral Qassem Soleimani hukkumist, et ameeriklased on terroristid, kellele Iraan maksab kätte.
USA president Donald Trump kirjutas Twitteris, et kui Iraan ründab USA sõdureid, diplomaate või USAle kuuluvaid objekte, siis korraldab ta rünnaku Iraani 52 paigas, mis on seal kultuuriliselt ja religioosselt tähtsad.
Iraani naaberriik Iraak, mille pealinnas Soleimani hukkus, reageeris kõrge sõjaväelase surmale ja Trumpi ähvardusele.
Iraagi parlament hakkas arutama, kas saata välja USA sõjaväelased, keda on seal umbes 5200.
Iraak pöördus ÜRO Julgeolekunõukogu poole, et nad mõistaksid Iraani kindrali Qassem Soleimani tapmise hukka.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas, et USA langetas otsuse rünnata ja tappa Soleimani üksinda. Ta lisas, et nii NATO kui Euroopa Liidu liikmesriigid on mures, sest olukord Lähis-Idas võib nüüd muutuda ebastabiilsemaks.
Stoltenberg kutsus Iraani üles hoiduma USA vastastest provokatsioonidest ja vägivallast.
USA rünnaku tõttu külmutati NATO Islamiriigi vastane operatsioon Iraagis.