PILDID JA VIDEO ⟩ Milline pilt avaneb Austraalia maastikupõlengutest kosmosest?

NASA satelliidipilt maastikupõlengutest ja suitsust Victoria ja New South Walesi piiril Foto: /AP/Scanpix

USA kosmoseagentuur NASA on jälginud Austraaliat laastavaid maastikupõlenguid satelliidi vahendusel ja nüüd avaldas pildid sellest, millisena paistavad põlengud kosmosest.

Austraalia põlengud algasid 2019. aasta sügisel ning kõige enam on kannatada saanud New South Walesi, Victoria ja Lõuna-Austraalia osariik, kus kümned tuhanded inimesed on jäänud ilma kodudest ning looduskaitsjate andmetel on hukkunud pool miljonit looma ja lindu, teatab livescience.com.

NASA satelliidipilt New South Walesi maastikupõlengutest ja suitsust. Foto: /AP/Scanpix

NASAl on 26 satelliidist koosnev süsteem Earth Observing System (EOS) ja põhisatelliit, bussisuurune Terra, mis sai 2019. aasta detsembris 20-aastaseks. See on põhisüsteem, mille abil NASA jälgib ja uurib meie planeedil toimuvat. 

USA kosmoseagentuur saab meie planeedi kohta andmeid veel satelliitidelt Aqua ja Suomi NPP. Ka neid andmeid kasutavad teadlased planeedi muutuste uurimiseks.

NASA on alates 2019. aasta oktoobrist jälginud Austraalia looduskatastroofi ja edastanud andmeid selle kohta tuletõrjujatele, looduskaitsjatele ja teadlastele.

NASA kaksikpilt, millest paremal on Victoria ja New South Walesi piiriala 24. juulil 2019 ja vasakul 2. jaanuaril 2020. Foto: HO/AFP/Scanpix

Austraalia idaosas New South Walesis mullu oktoobris alguse saanud põlengud on nüüdseks jõudnud haarata selles osariigis üle 27 000 ruutkilomeetri suuruse ala.

NASA on jälginud ka seda, kuidas on levinud põlengute suits. Terra satelliit mõõtis, et Austraalia idarannikul on eluohtlikult palju vingugaas ehk süsinikmonooksiidi. Tegemist on lõhnatu ja plahvatusohtliku gaasiga, mis tekib näiteks taimede ja fossiilkütuste põlemisel.

Teadlase sõnul kahjustab vingugaas eukalüptimetsi, mida leidub nii kuivematel kui ka niiskematel aladel ning mis on põlengute suhtes tundlikud. NASA teatel on kuivadel aladel olevatel eükalüptidel väga õlirikkad lehed, mis võivad põlengutele hoogu anda.

Koaala eukalüptipuul. Pilt on illustreeriv. Foto: D. u. M. Sheldon / www.imago-images.de/Scanpix

Kuna oktoober oli väga kuiv, siis ei saanud eukalüptiseemned idaneda. Niiskemate alade eukalüptiliigid seevastu pole tulekahjudega harjunud ja hävinevad. NASA teadlaste sõnul ei tule enamik eukalüptimetsi tulega toime ning puud ja taimed hukkuvad.

NASA troopiliste vihmade mõõtmise satelliidil asuv seade salvestas 2019. aasta novembris ebaharilikult kuumad ja kuivad ilmaolud, mis soodustasid metsatulekahjusid.

Andur, mida nimetatakse Pilvede ja Maa kiirgusenergia süsteemiks, mõõdab kosmosesse tagasi eralduvat soojust. Seade mõõtis, kuidas päikesekiirgus neeldus, kiirgas ja peegeldus maapinnalt loodustulekahjude eelselt ja esimese kuu jooksul kosmosse.

NASA satelliidipilt, millel on näha Sydney lähedasi maastikupõlenguid ja neist tekkinud suitsu. Foto: HO/AFP/Scanpix

«Tuli on peletanud kängurud ning pinnase kuumaks minemine vähendab taimesööjate putukate ja mullas olevate organismide arvukust,» rääkis Sydney ülikooli loodusbioloog Ayesha Tulloch. Ta lisas, et kõige enam on nüüdsetes põlengutes saanud kannatada koaalade populatsioon, kuid pessimismiks ei ole põhjust.

«Koaala levila on Austraalia idarannikul, kus on suured põlengud, kuid tulekahjud on mõjutanud siiski vaid väikest osa nende kogupopulatsioonist,» selgitas Tulloch.

NASA teadlased tegid satelliidiandmete põhjal arvutimudeli Austraalia põlengutest leviva kahjuliku süsiniku taseme ja leviku kohta. Põlengust pärit suits ja kahjulikud ained levisid üle Vaikse ookeani, jõudes Tšiili ja Argentinasse. 

Atmosfääriteadlaste andmetel kerkis Austraalia põlengute suits 12 – 13 kilomeetri kõrgusele, mis on suitsu kohta ebatavaliselt kõrge.

NASA satelliitidelt saadud info võib teadlastele näidata, millised on selliste sündmuste tagajärjed, näiteks ohtlike gaaside nagu vingugaas levik.