Ameerika Ühendriigid tegid ööl vastu 3. jaanuari droonidega õhurünnaku Iraagi pealinna Bagdadi rahvusvahelises lennujaamas. Rünnakus kaotas elu Iraagi revolutsioonilise kaardiväe eliitüksuse Qudsi ülem, kindralmajor Qassem Soleimani ning veel seitse inimest, kelle seas oli ka Iraagi poolmilitaarse organisatsiooni Al-Hashd al-Shaabi juht Abu Mahdi al-Muhandis.
VIDEO ⟩ Kas Trump viskas Bagdadis dünamiidipulga püssirohutünni ja mis sellega võib kaasneda? (2)
USA kaitseministeeriumi teatel tehti see rünnak eesmärgiga kaitsta Iraagis, eelkõige Bagdadi piirkonnas olevad USA kodanikke, teatavad afp.com ja reuters.com.
Kohe pärast rünnakut postitas USA president Donald Trump Twitterisse pildi Ameerika Ühendriikide lipust, kuid ei kirjutanud midagi.
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) January 3, 2020
USA rünnak toimus vaid mõni päev pärast seda, kui aastavahetusel meeleavaldajad piirasid ümber Bagdadis asuva USA saatkonna, loopides hoone pihta kive ja süüdates turvatöötaja valvekabiini.
USA süüdistas pärast seda Iraaki provokatsioonis ja saatkonna ebaseaduslikus ründamises.
Iraaklased ründasid USA saatkonda kättemaksuks selle eest, et USA tegi 2019. aasta detsembris Iraagis õhurünnakuid, milles kaotas elu 25 šiiitide rühmituse Kata'ib Hizbollah võitlejat. Kata'ib Hizbollah on osa Iraagi poolmilistaarsest Al-Hashd al-Shaabist.
USA-Iraagi suhete ekspertide sõnul oli USA õhurünnakut oodata, kuna USA arvates ei suutnud Iraagi valitsus tagada vastavalt Viini kokuleppele USA saatkonna puutumatust ja turvalisust.
USA teatas varem, et saadab nii Iraaki kui Kuveiti relvaüksusi, andes nii mõista, et midagi hakkab toimuma.
Iraagi naaberriigi Iraani välisminister Mohammed Javad Zarif teatas, et USA droonirünnak oli salamõrv ja rahvusvaheline terrorism.
«Ameeriklased tapsid kindralmajor Qassem Soleimani, kes juhtis Islamiriigi ja Al-Qaeda vastast võitlust. See oli väga rumal rünnak ja olukorra ohtlik eskaleerumine. USA peab oma seikluspoliitika eest vastutama,» lisas Zarif.
USAs ei suhtu mitte kõik poliitikud rünnakusse positiivselt.
USA endise asepresidendi Joe Bideni arvates on Iraagis toime pandud õhurünnakul karmid pikaajalised tagajärjed.
«See oli ohtlik samm niigi ohtlikus piirkonnas. President Trump viskas just dünamiidipulga püssirohutünni Ta võlgneb ameeriklastele selgituse, millise plaani abil ta kaitseb Iraagis olevaid USA kodanikke, vägesid ja diplomaate,» teatas Biden.
Bagdadi rünnaku järel tabas Aasia börse langus, kuna kardetakse, et Lähis-Idas võib lahvatada uus sõda.
AFP teatel lubas Iraani kõrgeim juht, ajatolla Ali Khamenei maksta kindralmajor Qassem Soleimani surma eest kätte.
«Märtrisurm on kindralmajori tasu ta pikaajalise töö ja ustavuse eest. Isegi kui ta on lahkunud, ei lõppe tema töö. Kättemaks ähvardab kurjategijaid, kes määrisid eile öösel toimunud sündmuses oma käed tema verega», kirjutas Khamenei Twitteris.
Khamenei kuulutas samas välja kolmepäevase leina, millega mälestatakse Bagdadi lennujaama rünnaku ohvreid.
Poliitikavaatlejate arvates maksab Iraak Soleimani surma eest USA-le kätte.
Twitteris oli rünnakule nii poolt- kui vastuargumente.
Ühe neist kirjutas USA endine ÜRO saadik Nikki Haley.
«Qassem Soleimani oli igapäevaterrorist, kelle kätel oli ameeriklaste veri. Kõik need, kes tahavad rahu, peaksid plaksutama, et oleme saanud lahti tapjast. Olen uhke president Trumpi üle, kes julges õigesti käituda ja rünnakuotsuse langetada,» on Haley tviidis.
USA välisminister Mike Pompeo teatas Twitteris: «Iraaklased, palju iraaklasi tantsivad tänavatel, olles tänulikud, et vabanesid julmast kindralist».
Palestiina sunniitliku partei Hamas pressiesindaja Bassem Naim kommenteeris sotsiaalmeedias USA õhurünnakut, et salamõrv võib tuua kaasa eskaleeruvaid sündmusi ja avab ukse sõjale ning USA peab selle eest vastutust kandma.
Iraagi poliitikute sõnul näitasid ameeriklased, et nad on brutaalsed ja rumalad terroristid, tappes kindralmajor Soleimani ning see tekitab uusi rünnakuid nii Lähis-Idas kui kogu maailmas.
Bagdad on Iraagi pealinn, Bagdadi kubernerkonna keskus. Linn asub Tigrise jõe ääres.
Bagdad on Iraani pealinna Teherani järel Edela-Aasia suuruselt teine linn ja araabiamaailma suuruselt teine linn Kairo järel.