Äsja alanud 2020. aasta on liigaasta. Kvark teadusteatri esineja Mats Mikkor rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!», mida tähendab liigaasta ehk lisapäeva-aasta.
2020 on liigaasta, miks me seda nii nimetame?
«Liigaasta on inimeste poolt välja mõeldud. Meie ajaarvamine on seotud sellega, kuidas liiguvad taevakehad. Aasta on seotud sellega, kui kaua võtab Maal aega, et teha üks ring ümber Päikese. Selleks, et teha ring ümber Päikese, kulub Maal 365 päeva ja siis veel ligikaudu veerand päeva. Seetõttu on meil iga nelja aasta tagant vaja lisada üks päev, et nende nelja kogunenud veerandi kohta arvestada. Sellist lähenemist on vaja selleks, et meil püsiks Maa liikumine ja aastate arvestamine kooskõlas,» sõnas teadusteatri esindaja.
«Tänu sellele, et see lisaveerand pole täpselt veerand, tuleb meil mingi aja tagant lisada süsteemi ka üks lisasekund. See läheb siis arvutisüsteemidesse, mis on väga täpsed. Ajaloost on teada paar korda, kus selle lisasekundi lisamisega kõik koodid ei olnud sellega arvestanud. Näiteks Ameerika Ühendriikides kukkus ühe sekundi erinevuse tõttu kokku terve Wall Streeti börsisüsteem. Edaspidi on selle asjaoluga arvestatud ja järgmine lisasekundi lisamine toimub 2034. aastal. Eelmine kord lisati see sekund aastatuhande vahetusel ja internetimaailmas oli sellest suur probleem. Kõige selle kohta on väga palju kirjutatud ja huvilised saavad ise juurde lugeda,» täpsustas Mikkor.
Mikkor lisas, et meie ajaarvamisega tegeleb eraldi institutsioon. «See asutus korraldab seda, kuidas maailma aegasid arvatakse. Sealt tulevad ka vastavad juhised, kuidas näiteks oma kellasid peab keerama,» rääkis ta.
Mees lisas, et meie ööpäevas ei ole tegelikult täpselt 24 tundi. «Oluline on täheldada, et pöörlemised on erinevad. Aastat me arvestame selle järgi, kui kaua käib Maa ümber Päikese. Ööpäeva me arvestame selle järgi, kui kaua Maa käib ümber enda telje. Jah, saab öelda, et meie ööpäevas pole täpselt 24 tundi, kuid see on samas piisavalt täpne, et seda saab siiski arvestada,» rääkis ta.