Suurest Hiina müürist õnnetelliseid varastanud mehed jäid lõksu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. jaanuar 2020, 09:55
/nginx/o/2020/01/02/12844716t1h66a9.jpg)
Hiina päästetöötjad pidid päästma kaks meest, kes olid varastanud Suurest Hiina müürist niinimetatud õnnetelliseid, kuid jäid põgenedes kaljuservale lõksu ja oleksid võinud seal end surnuks kukkuda.
Hiina politsei teatel helistasid 20-aastane ja 26-aastane mees päästeteenistusse ja palusid abi, kuna nad on kuulsa vaatamisväärsuse juures lõksus, teatab msn.com.
Päästjad leidsid mehed neli tundi hiljem ja neil oli tekkinud kerge hüpotermia.
Mehed selgitasid päästjatele ja politseile, et nad olid Suure Hiina müüri juures prügi korjamas ja selle tõttu olid neil kotid kaasas.
Politsei ei vaadanud kohe meeste kottidesse ja lasi neil pärast päästmist minna. Korrakaitsjad kuulsid hiljem, kuidas need kaks meest olid ühes restoranis kelkinud, et nad said tuntud müürist õnnetelliseid.
/nginx/o/2020/01/02/12844714t1h9cc8.jpg)
Mehed peeti kinni ja Suurest Hiina müürist võetud tellised konfiskeeriti.
Hiinlased varastavad ajaloolisest vaatamisväärsusest telliseid, kuna arvavad, et need toovad õnne.
Suur Hiina müür on Hiina ajalooline kaitserajatis, mida ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvallutajate sissetungi eest.
Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikul 220–200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi üksikud müürilõigud omavahel ühendada.
Pärast 2009. aasta arheoloogilisi uurimisi saadi müüri kogupikkuseks 8851, 8 kilomeetrit, millest peamüüri pikkus on 2400 kilomeetrit. Praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis Hiina keskosas.
Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, vahitorne on umbes 20 000. Hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis vahitornide arv olla 60 000.