Kogu maailmas on nüüd käes 2020, aasta, kuid kuidas võeti uut aastat vastu Korea poolsaare kahes väga erinevas riigis?
PILDID JA VIDEO ⟩ Kuidas erineb Põhja- ja Lõuna-Koreas uue aasta vastuvõtmine ning mis teeb Kiribatil murelikuks
Põhja-Koreas on diktatuur ja Lõuna-Koreas demokraatia, seega ei saa ka nende uue aasta vastuvõtmine olla sarnane.
Kui Korea poolsaare põhjaosas saabub uus aasta võimude poolt heaks kiidetud viisil ja nende kontrolli all, siis Lõuna-Koreas tunnevad inimesed end vabalt ja pidutsevad spontaanselt.
Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis kogunesid inimesed keskööks Kim Il-sungi väljakule, kus esinesid tantsijad, toimus ilutulestik ja ülistati selle riigi liidrit Kim Jong-uni, kelle suguvõsa on Põhja-Koreas olnud võimul alates 1949. aastast.
Põhjakorealased tänasid suurt riigijuhti ja soovisid talle parimat. Kõnedes öeldi, et Kim on rahva «suur isa», kes juhib neid õiges suunas.
Uue aasta vastuvõtmist jälgisid politsei ja julgeolekujõud, et ei toimuks midagi spontaanset, keelatut ja läänelikku.
Millegi spontaanse toimumise korraloleks need inimesed arreteeritud ja nad oleks ilma kohtuta sunnitöölaagrisse saadetud.
Põhjakorealased viisid 1. jaanuaril lilli Põhja-Korea asutaja Kim Il-sungi ja ta poja Kim Jong-ili mälestusmärgile.
Uue aasta saabudes toimus ka seal ilutulestik nagu paljudes teistes paikades.
Samas Lõuna-Korea pealinnas Seoulis esinesid rahvale popstaarid ja helistati templites kelli, millega tähistati uue aasta saabumist. Budistid ja konfutsianistid viisid läbi eririitusi, et uus aasta oleks õnnelik.
Hiina erihalduspiirkonnas Hongkongis moodustasid demokraatia eest võitlejad vana-aasta õhtul inimkehti, mis kulges äritänavatel ja millega protestiti selle vastu, et Hongkongi võimud tahavad sellele erihalduspiirkonnale suruda peale Mandri-Hiina seadusi.
Politsei arreteeris kümneid inimesi, keda süüdistatakse võimu õõnestamises. Korrakaitsjad kasutasid inimeste laialiajamiseks veekahureid.
2020. aasta saabus kõigepealt Vaikse ookeani lõunaosas asuvale Kiribatile ja Samoale.
Need mõlemad saareriigid asuvad rahvusvahelise ajavööndi piiril.
Kiribati koosneb rohkem kui 3000 korallsaarest ning Samoal on kaks peasaart ja seitse väiksemat saart.
Kiribatil võeti 2020. aastat vastu vastandlike tunnetega, sest kliimamuutuse tõttu võib Kiribati kaardilt kaduda. Polaaralade jää sulamine tõstab merevee taset ja Kiribati korallsaared võivad olla esimesed, mis vee alla jäävad.
Samoal lahvatas 2019. aasta lõpul leetrite epideemia ja enamik ohvritest olid alla 5-aastased lapsed. Haiguspuhang ei ole seal seni vaibunud ja uus aasta võeti vastu murelikult.
Austraalias New South Walesis, Queenslandis ja Lõuna-Austraalias on olnud alates 2019. aasta oktoobrist ulatuslikud maastikupõlengud, milles on kümned tuhanded inimesed oma kodu kaotanud, palju loomi on hukkunud ja looduskaitselasid on hävinenud.
2019. aasta detsembris ei olnud põlengud vaibunud, vaid neid tekkis juurde, kuna keskmine temperatuur kerkis 40 kraadini.
Austraalia Sydney uue aasta ilutulestik ärritas kohalikke, kelle arvates oleks saanud selle alla pandud raha kasutada maastikupõlengute kustutamiseks ja põlengutes vigastada saanute raviks.